25. oktoober 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töötasu mitu palet

2009. aasta juulist jõustunud töölepingu seaduses võeti kasutusele töötasu mõiste. Eelmisest seadusest tuttavaid mõisteid “palk”, “põhipalk”, “lisatasu”, “juurdemakse” jms sealt enam ei leia. Mis on ja mis ei ole töötasu, selgitavad Heli Raidve-Kostenok ka Kristine Kuusik.

Uus töölepingu seadus (TLS) on tõstatanud küsimuse, mis on töötasu ja kas vanades töölepingutes olevaid mõisteid ei tohigi enam kasutada. Samuti on tekkinud küsimus, mis on see töötasu, mida tuleb arvestada näiteks keskmise töötasu või puhkusetasu arvutamisel.

Töötasu on TLS-i kohaselt töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud ja mis peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis (vt § 5 lg 1 p 5). TLS ei näe ette töötasu liike ega määratle nende sisu. Samuti ei keela TLS pooltel kasutada neile arusaadavaid väljendeid (nt kuupalk, ajapalk, preemia, boonus, lisatasu). Oluline on, et pooled saaksid ühtemoodi aru, kuidas töötajale töö eest tasu arvutatakse. Seaduse mõtte kohaselt kannavad kõik töö eest kokkulepitud tasud üldnimetust töötasu. Kui tööleping sõlmiti aastaid tagasi, seda pole muudetud ning selles on praeguseni kokkulepe ajapalga ja tükitöö eest arvutatava lisatasu maksmiseks, tuleb seda lisatasu pidada töötasu osaks.

Töötasu on ...Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Teisisõnu võib öelda, et töötasu on rahasumma, mida tööandja maksab kokkuleppe järgi töötajale töö tegemise (st töötamise) eest. Pooled võivad otsustada, kas töötasu arvutatakse tööajapõhiselt (nn ajatöö), soorituste järgi (nn tükitöö) või mõlema põhjal või hoopis mingil muul viisil. Eestis on levinud töötasu arvutamine ajatöö alusel. Selguse mõttes võiks sellisel juhul töölepingus täpselt sõnastada, et töötajale arvutatakse töötasu töötatud aja alusel. Praegu võib sellisel juhul töölepingus kasutada ka eelmises seaduses kasutatud mõisteid “ajapalk”, “kuupalk”, “nädalapalk” ja “tunnipalk”. Erinevalt mõnest teisest riigist ei kasutata Eestis aasta- ega nädalapalka, kuigi teoreetiliselt ei ole need keelatud mõisted.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tasusid, mida märgitakse töölepingu kirjalikus dokumendis mõistetena “põhipalk”, “ajapalk”, “kuupalk”, “nädalapalk”, “tunnipalk”, “tulemuspalk”, “boonus”, “lisatasu”, “preemia”, “motivatsioonitasu” jms, saab üldjuhul pidada töötasuks. Peale selle ei vaielda selle üle, kas ületunnitöö, öötöö ja riigipühal töötamise tasud on TLS-i mõttes töötasud. Kõiki viidatud tasusid võetakse keskmise töötasu ja puhkusetasu arvutamisel igal juhul arvesse.

Töötasu ei ole . . .Peale kokkulepitud töötasu võib tööandja anda töötajale muid hüvesid (TLS § 29 lg 4). Kui selliste hüvede pakkumine on kokku lepitud, on töötajal õigus neid ka nõuda. Hüveks võib olla näiteks ametiauto või arvuti kasutamine isiklikul otstarbel. Tööandja antavaks hüveks ei peeta eespool nimetatud esemeid, kui need on tööülesannete täitmiseks antud töövahendid.

Tööandja antavad hüved ei kuulu töötasu alla. Hüve on töötajale antud mingisuguse eesmärgiga (tavaliselt tööülesannete hõlpsamaks täideviimiseks) või on otseselt või kaudselt seotud tema enesetäiendamise või tervishoiuga. Keskmise töötasu ja puhkusetasu arvutamisel töötajale antavaid hüvesid arvesse ei võeta.Töötasuks ei peeta töötaja kantud ja tööandja poolt talle hüvitatavaid kulusid, näiteks isikliku sõiduauto kasutamist või välislähetuse päevarahasid. Samuti ei peeta töötasuks puhkusetasu, sealhulgas õppepuhkuse tasu, toetusi, tööandja või haigekassa makstavat ravikindlustushüvitist.

Kas on või ei ole töötasu?

Küsimus, mida pidada töötasuks, tekkis ühe selgitustaotlusele antud vastuse tõttu. Selles asuti seisukohale, et valveaja eest makstav tasu (TLS § 48 lg 1) ei ole töötasu.Sellest küsimusest kasvasid välja järgmised. Kas töölepingu lõppemisel makstav koondamishüvitis või seadusega ette nähtud koondamisest lühema etteteatamisaja eest makstav hüvitis on töötasu? Kas töötajale varalise vastutuse lepingu alusel makstav hüvitis on töötasu? Mis on tööajast isiklike asjadega tegelemise aja eest makstav tasu või koondatavale teise töö otsimiseks antava aja eest makstav tasu? Mis on TLS-i § 35 alusel makstav tasu, kui töötaja tahaks tööd teha, aga tööandjal pole seda anda? Küsimuste tekkimise põhjuseid on kaks.Ühest küljest sätestab keskmise töötasu arvutamise kord, et keskmise töötasu (ja puhkusetasu) arvutamisel võetakse aluseks (eelmisel kuuel kuul) töötasuna teenitud summad. Kui töötaja on peale oma tavapärase töö olnud kokkuleppel tööandjaga valves ja saanud selle eest kokkulepitud tasu, siis miks peaks see eelmisest kuuest kuust välja jääma? Kas meie raamatupidamisprogrammid seda üldse võimaldavad?Põhjenduseks tuuakse, et töötasuna tuleb käsitleda ainult neid summasid, mida töötaja on (reaalse) töö ehk töötamisega teeninud. Selle seisukoha järgi ei ole valveaja tasu, lähetuse päevarahad, toetused jm tööga teenitud tasud ja jäävad seetõttu keskmise töötasu arvestusest välja.Teisest küljest sätestab TLS-i § 28 tööandja kohustuse maksta töö eest töötasukokkulepitud tingimustel ja ajal. Kui tõlgendada seda nii, et töötasuna saab käsitleda ainult tööga teenitud tasu, jääb mulje, et tööandjale on seadusega pandud kohustus maksta töötajale kord kuus ainult töötasu, samal ajal kui valveaja tasu, õppepuhkuse tasu, lähetuse päevarahade jms maksmist töötaja kord kuus nõuda ei saa.Probleemil on ka kolmas tahk. TLS-i § 78 kohaselt võib tööandja pidada töötasust kinni töötajale makstud ettemakse. Töötaja peab selle tagastama nagu ka töölepingu lõppemisel väljatöötamata põhipuhkuse eest saadud tasu. Tasaarvestamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku nõuetest, mille järgi peab töötajale jääma vähemalt miinimumpalk ja ülalpeetavate olemasolul veel täiendav osa, millest kinnipidamist ehk tasaarveldust teha ei tohi.Kui käsitleda siin töötasuna ainult töötamisega teenitud tasu, tuleb järeldada, et juhul kui töötaja lõpparve koosneb mitme kuu koondamishüvitisest, koondamisest lühema etteteatamisaja tööpäevade hüvitisest, lähetuse päevarahadest ja paari päeva töötasust, ei saa väljatöötamata puhkusepäevade tasu lõpparvest kinni pidada, sest töötasu osast selleks ei piisa, aga muudest summadest seda kinni pidada ei tohi.Samal ajal võiks küsida, miks koondamishüvitisest ei tohi väljatöötamata puhkusepäevade tasu kinni pidada. Koondamishüvitiseks on ühe kuu keskmine töötasu ehk teisisõnu – ka keskmine töötasu on ju töötasu, seega peaks kohalduma üldised töötasust kinnipidamise reeglid.Eeltoodust nähtub, et töötasu mõiste tõlgendamine tekitab probleeme.Artikli autorite arvates võiks üheselt selge seisukoha kujunemiseni lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud palga puutumatuse põhimõttest ja kahest lihtsast rusikareeglist:

* Kui küsimus puudutab töötajale tööastu arvutamist ja maksmist, tuleks töötasu mõistet tõlgendada laiendavalt töötaja kasuks. See tähendab, et tööandajl on kohustus maksta õigel ajal (üldjuhul kord kuus) mis tahes töösuhtest tulenevad summad - seda ka siis, kui need väljamaksed ei ole klassikalises mõttes töötasu ja seadus nende tasumise aega ei reguleeri (lähetuse päevarahad, õppepuhkuse tasu, valveaja tasu jms).

* Kui küsismus puudutab töötaja töötasu kinnipidamist ja sellest mahaarvamiste tegemist, tuleks töötasu mõistet tõlgendada töötaja suhtes kitsendavalt. See tähendab, et tasaarveldada (kinni pidada) võib vaid nendest summadest, mida saab selgelt pidada töötasuks. Muude summad puhul (lähetuse päevarahad, õppepuhkuse tasu, hüvitised, toetused jms) tuleks tasaarveldamist vältida.

Igal juhul tuleb tunnistada, et töötasu mõistega seonduvad teemad vajaksid lisaanalüüsi ja -selgitusi. Mõtteainet ja veidi abi saite loodetavasti ka sellest artiklist. Töötasu-teemaliste artiklitega jätkame kindlasti järgmistes ajakirjanumbrites.

Pikemalt sellest, mis on tükipalk ja tulemuselt makstav töötasu, loe ajakirja Raamatupidamise Praktik oktoobrinumbrist.

Autor: Lemmi Kann, Kristine Kuusik, Heli Raidve

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700