Euromündid – uus kirves väikekaupleja pea kohal?

Senini ei ole sellest palju räägitud, sest müntide osakaal käibes oli väga väike (1-3%) ning puudutas vaid väheseid tegevusalasid, peamiselt jaekaubandust. Kui aga mündi nominaal tõuseb euro tulekuga mitmekordselt, kasvab hüppeliselt ka müntide roll maksevahendina, saavutades teatud valdkondades hinnanguliselt 30–35%. Eelkõige kasvab mündikäive toitlustusettevõtetes, kioskites, toidu- ja pudukauplustes, taksonduses ja teistes jaekliente teenindavates ettevõtetes. Sellises olukorras muutub panga 5% teenustasu paljudele väga suureks lisakuluks, mis kahandab veelgi nimetatud valdkondade väikest rentaablust või viib osa ettevõtteid koguni kahjumisse. Seetõttu püüavad kauplejad anda klientidele tagasi võimalikult palju metallraha ning tekitavad seisvaid müntide koguseid, mis ei jõua kohe ringlusse tagasi.

EVEA on seisukohal, et panga teenustasu, nagu iga teine kliendilt võetav tasu, peab olema kulupõhine ja mõistlik. EVEA kutsub Eestis tegutsevaid kommertspanku alandama jäädavalt müntide käitlustasusid, võrdsustades neid paberraha teenustasudega. Kutsume ühtlasi üles astuma tõhusaid samme kaardimaksete atraktiivsuse tõstmiseks väikekauplejate silmis, alandades kaardimakse tasud alla 1% summast. Täna loovutab kaupmees 1,5–2,5% oma kaardimaksete laekumistest pangale, millele lisanduvad veel terminali rentimise ja igakordse ühenduse kulud. Seetõttu on Eestis veel palju ettevõtteid, kus ei ole võimalik kaardiga maksta või kus kaardimakse ja sularahamakse puhul küsitakse erinevat hinda.

Riik ei tohiks lubada tekkida olukorral, kus kellelgi euro tulekuga seoses tekiks teistega võrreldes täiendavaid väljaminekuid või teenimatut tulusaamist. Ei tohiks ka tekkida olukorda, kus ettevõtja on sunnitud hinda ümardama pääsemaks sentidega arveldamisest.

EVEA tegi ettepaneku korraldada kiiremas korras ühine nõupidamine pangajuhtide, huvitatud ettevõtjate ühenduste ja eurole ülemineku eest vastutavate riigiametnike vahel, et arutada probleemi detailsemalt ning leida sellele õiglane ja konstruktiivne lahendus.

Ootame pankadelt solidaarsust muu ettevõtlussektoriga ning tõeliselt „ausat hinnastamist“!