Josing: ausa hinna lepet tabas halb õnn

„Kui oleks olnud stabiilsem hinnakeskkond, oleks kampaania palju paremini töötanud,“ ütles Josing. Tema sõnul on hinnatõusu põhjustanud eelkõige ikkagi tooraine kallinemine kuuma suve ja Venemaa suurpõlengute tõttu. Aga kuna riiklikke kampaaniaid planeeritakse väga pikka aega, ei osatud ausa hinna lepet kavandades ette näha, milline hinnasurve võib paari kuuga maailma turgudel tekkida.

„Eestis on tekkinud inflatsioonisurve meeleolu. Ma ei seostaks seda euroga, see oleks võinud tekkida ka selles olukorras, kui me poleks eurole üle läinud,“ lausus Josing.

Josingu sõnul on varajasematel liitumistel hinnakampaaniad andnud hea tulemuse. „Riikides, kus räägiti rohkem hindadest, oli üleminekuprotsess rahulikum kui seal, kus jäeti kõik turujõudude otsustada,“ märkis Josing. Tema hinnangul on selliste kampaaniate korraldamine tavapärane ja annab enamasti ka tulemusi.

Teisalt nimetas Josing ausa hinna lepet pseudoprobleemiks. „Ei ületähtsustaks seda. See on üks kõige pisem asjake,“ lausus Josing.

Tema sõnul suhtuvad tarbijad liialt emotsionaalselt hinnateemasse. „Ühiskonnas tekib kergesti paanika, näiteks võib tuua tatrapaanika. Inimene näeb tatart, siis tal tuleb kiiresti seda osta, hoolimata võib-olla sellest, et ta tatart ei söögi.  Ühiskond kaldub käituma emotsionaalselt,“ lausus Josing.

Autor: Lemmi Kann, Katariina Krjutškova