Eesti kerkis Maailma Majandusfoorumi üleilmse konkurentsivõime edetabelis eelmise aastaga võrreldes kahe koha võrra, 33. positsioonile.
"Eesti on Euroopa Liidu uute liikmesriikide arvestuses eelmisel aastal kaotatud liidrisärgi taas selga tõmmanud. See on toimunud eelkõige tänu konkurentsivõime baastegurite nagu makromajanduslik stabiilsus paranemisele ning innovatsioonipõhiste majanduste hulgast väljakukkumise hinnaga,“ kommenteeris Eesti koha paranemise tagamaid Eesti Arengufondi seirejuht Kitty Kubo.
Suurima panuse tabelikoha tõusu andis valitsuse eelarveseisu parandamine, tööturuseadustiku muutmise mõju on samuti olnud positiivne. Samas on ka tagasilangemine innovatsioonipõhiste rikaste majanduste grupist nn üleminekumajanduse hulka tõstnud baastegurite ning vähendanud kõrgema lisandväärtuse tegurite nagu innovatsioon ja äri arengutase kaalu koondhindes.
„Eesti tulemus näitab, et Valitsuse poolt kriisi keskmes tehtud otsused on vilja kandnud ja mõneti oleme vahepeal kaotatud konkurentsivõimet suutnud taastada. Teisalt aga mitte enamat – sest uue majanduskasvu jaoks baasteguritest olulisemates keerukamates konkurentsivõime tegurites oleme teiste riikidega võrreldes järgi andnud. Teisisõnu, me pole suutnud kriisi kasutada oluliste struktuurimuutuste esilekutsumiseks ja majanduse konkurentsivõime uutele, püsivamatele ja tulusamatele alustele viimiseks,“ lisas ta.
Eesti on veelgi kohta kaotanud pika-ajaliseks puudujäägiks olnud äri arengutasemes, seda eriti rahvusvaheliste tarneahelate kontrolli, klastrite arengutaseme, kohalike tarnijate olemasolu ja kvaliteedi, jne tegurites. Varem Eesti tugevuseks olnud tehnoloogilise küpsuse, tehnoloogia ettevõtetes kasutamise ja tehnoloogiale üldise ligipääsetavuse osas oleme samuti järgi andnud. Otseselt kriisi tagajärjeks võib pidada langust finantsturgude olukorra (laenude kättesaadavus, börsi likviidsus, pankade olukord) ja turgude suuruse tegurites.
„Selliste arengute jätkumisel on Eestil väga raske konkureerida majanduse restruktureerimiseks hädavajalike uute teadmusmahukamate välisinvesteeringute saamises. Võistleme nii investeeringute, turgude kui ka tööjõu pärast eelkõige teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning siin hakkavad ka WEF raportis juba mitmendat aastat tublit kasvu näidanud Poola, aga ka oma positsioone oluliselt parandanud Leedu meile kandadele astuma,“ kommenteeris Eesti väljavaateid Eesti Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.
Maailma kõige konkurentsivõimelisem majandus on raporti järgi Šveits, mis oli esikohal ka mullu. USA kukkus eelmise aastaga võrreldes teiselt kohalt neljandaks, lubades endast ette nii Rootsi kui ka Singapuri.
Soome on globaalses edetabelis seitsmendal kohal, Taani üheksandal ning Norra 14. positsioonil. Läti on tabelis langenud aastaga kaks kohta (praegu 70. positsioonil) ja Leedu tõusnud neli kohta (47.).
Maailma Majandusfoorumi partneriks Eestis on Arengufond, kes toetab Eesti ettevõtetelt raporti ettevalmistamiseks vajalike andmete kogumist ja korraldab tulemuste avaldamist.
Täna kell 10 toimuval pressikonverentsil tutvustavad riikide konkurentsivõime pingereas toimunud liikumisi ja selle taustal Eesti majanduse seisu fondi arenguseire divisjoni juht Kitty Kubo ja majandusekspert Heido Vitsur.
Maailma Majandusfoorum avaldab riikide globaalse konkurentsivõime raporti 31. korda. Raport on maailmas omataoliste seas üks esinduslikumaid ja katab peaaegu kogu maailma. Raportis jagatakse riigid arengutasemetele elanike arvuga kohaldatud sisemajanduse koguprodukti alusel ning seatakse pingeritta kaheteistkümne konkurentsivõime teguri põhjal. Raportit koostatakse juhtivate majandusteadlaste poolt koostatud metoodika alusel ja seda esitletakse üleilmselt samal ajal, 9. septembril.
Seotud lood
HRM4Baltics on Dynamics 365 Business Central majandustarkvara baasil toimiv pilvelahendus, mis pakub mitmekülgseid võimalusi nii keskmiste kui ka suuremate organisatsioonide juhtimiseks, planeerimiseks, tasude arvestuseks ja personali halduseks.