Eesti kerkis Maailma Majandusfoorumi üleilmse konkurentsivõime edetabelis eelmise aastaga võrreldes kahe koha võrra, 33. positsioonile.
"Eesti on Euroopa Liidu uute liikmesriikide arvestuses eelmisel aastal kaotatud liidrisärgi taas selga tõmmanud. See on toimunud eelkõige tänu konkurentsivõime baastegurite nagu makromajanduslik stabiilsus paranemisele ning innovatsioonipõhiste majanduste hulgast väljakukkumise hinnaga,“ kommenteeris Eesti koha paranemise tagamaid Eesti Arengufondi seirejuht Kitty Kubo.
Suurima panuse tabelikoha tõusu andis valitsuse eelarveseisu parandamine, tööturuseadustiku muutmise mõju on samuti olnud positiivne. Samas on ka tagasilangemine innovatsioonipõhiste rikaste majanduste grupist nn üleminekumajanduse hulka tõstnud baastegurite ning vähendanud kõrgema lisandväärtuse tegurite nagu innovatsioon ja äri arengutase kaalu koondhindes.
„Eesti tulemus näitab, et Valitsuse poolt kriisi keskmes tehtud otsused on vilja kandnud ja mõneti oleme vahepeal kaotatud konkurentsivõimet suutnud taastada. Teisalt aga mitte enamat – sest uue majanduskasvu jaoks baasteguritest olulisemates keerukamates konkurentsivõime tegurites oleme teiste riikidega võrreldes järgi andnud. Teisisõnu, me pole suutnud kriisi kasutada oluliste struktuurimuutuste esilekutsumiseks ja majanduse konkurentsivõime uutele, püsivamatele ja tulusamatele alustele viimiseks,“ lisas ta. 

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele