Riigieelarves seitsme kuuga 58,3% planeeritust

Juulis lisandus eelarvesse ootuspäraselt 9,1 miljardit krooni ehk 10,8 protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 5,9 miljardit krooni ja mittemaksulisi tulusid 3,2 miljardit krooni. Tänu Eesti Energia dividendidele laekus mittemaksulisi tulusid juulis ligi miljard krooni enam kui eelmisel kuul.

Kulusid tehti seitsme kuuga kokku 49,4 miljardi krooni ulatuses, millest suurima kuluna maksti seitsme kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks kokku 21,7 miljardit krooni. Juulikuus tehti väljamakseid 7,3 miljardi krooni ulatuses, mis on 8 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest.

Investeeringuteks suunati riigi kuludest seitsme kuuga 4,1 miljardit krooni, mis on 50,3 protsenti aastaks planeeritud vahenditest. Sellest 904,1 miljonit krooni maksti välja juulis. Tänu välistoetuste paremale kasutamisele olid selle aasta esimese seitsme kuu investeeringute väljamaksed ligi 20 protsenti suuremad kui viimastel aastatel.

Tegevuskuludeks kasutati seitsme kuuga 8,8 miljardit krooni ehk 57,3 protsenti aastaks planeeritust. Juulis kasutati sellest 1,3 miljardit krooni ehk 8,3 protsenti aastasest mahust. 2010. aasta seitsme kuu tegevuskulud on kahanenud ligikaudu 500 miljonit krooni võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks tehti seitsme kuuga väljamakseid 5,1 miljardi krooni ulatuses, mis on ligikaudu 8 protsenti vähem kui eelneval aastal samal ajal. Majandamiskuludeks tehti seitsme kuuga väljamakseid 3,7 miljardi krooni ulatuses.

Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 36,8 protsenti aastaks planeeritust ehk 5,3 miljardit krooni, mis on ligi 760 miljonit krooni enam kui möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid välja makstud välistoetustest 3,4 miljardit krooni, mida on ligi 740 miljonit krooni rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas juuli lõpu seisuga 15,6 miljardit krooni. Põhiliselt tänu Eesti Energia dividendide laekumisele on likviidsete finantsvarade maht juulis võrreldes eelmise kuuga kasvanud ligi 1,9 miljardi krooni võrra. Esimese seitsme kuuga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 3,3 miljardit krooni, mis tulenes peamiselt OÜ Eleringi ostust. Mõju avaldas ka erakorralise pensionireservi kasutamine pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas ning tulusid ületavate kulude finantseerimine.

Valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul esimesel poolaastal ligi 4,5 miljardit krooni, mis on 2,13 protsenti 2010. aasta prognoositavast SKP-st. Juunis oli kogu valitsussektor tänavu esmakordselt ülejäägis. Juunis ulatus ülejääk 802,6 miljoni kroonini ehk 0,38 protsendini SKP-st. Poolaasta defitsiidi maht on ootuspärane, kuna tavapäraselt on aasta alguse maksulaekumised väiksemad. Ühekordset olulist mõju avaldasid maksulaekumisele tulumaksu tagastus ning aktsiisikaupade varude soetamine jaanuaris.

Teisel poolaastal on oodata eelarvepositsiooni stabiliseerumist praegusele tasemele peamiselt tänu suurematele tulude laekumisele, mille põhilisteks mõjutajateks on maksutulud ning dividendid. Samuti on oodata kuust kuusse Eesti Töötukassa eelarvepositsiooni paranemist.