Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kutsehaiguse hüvitis pärast koondamist
Küsimus: Ettevõtte endine töötaja, kelle tööleping lõpetati 18.09.2009 seoses koondamisega, esitas avalduse kutsehaiguse tagajärjel tervisekao kahju hüvitamiseks. Tal on olemas ka sotsiaalkindlustusameti otsus 50% töövõime kaotuse kohta alates 24.05.2010 kaheks aastaks. Missuguste õigusaktide järgi peab seda avaldust täitma ja kuidas arvutada keskmine kuusissetulek?
Vastus: Hüvitise maksmise alus sõltub sellest, millal on kutsehaigus välja kujunenud. Enne 2002. aasta juulit olid nendeks õigusaktideks tsiviilkoodeks ja valitsuse 10.06.1992 määrusega kinnitatud ajutine kord. Alates juulist 2002 reguleerib tervisekahjustusest tingitud kahju hüvitamist võlaõigusseadus (§ 130).
Need regulatsioonid on teineteisest mõnevõrra erinevad, muuhulgas nõudja tõendamiskoormuse osas. Võimalik on ka, et osalt on kahju hüvitamise aluseks üks ja osalt teine õigusakt, kui kutsehaigus on välja kujunenud pikema perioodi jooksul.
Võlaõigusseadus küll otseselt ei viita töötasuna saamata jäänud tulu arvutamise osas keskmise töötasu arvutamise korrale, kuid selle korra kehtestamine võiks olla üheks mõistlikuks hüvitise arvutamise aluseks. Konkreetse olukorra lahendamiseks on ilmselt mõttekas pöörduda abi saamiseks oma õigusnõustajate poole.
Vastas advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Hetkel kuum
Enimloetud
4
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele