Ettevõtjaid liigselt hirmutada ei tasu

Tegevuse lõpetanud ettevõtteid oli muidugi palju rohkem ning osasid neist võib pidada ebaõnnestunuiks – nad ei olnud jätkusuutlikud, ei taganud omanikele oodatud tulusust või nõudsid nii suurt jõupingutust, et ettevõtja eelistas palgatööle tagasi siirduda.

Kõiki tegevuse lõpetanud ettevõtteid aga ei saa nimetada isegi ebaõnnestunuiks – nn ühemehefirmade puhul (mille osakaal on väga suur) võib tegevuse lõpetamiseni viia nt ahvatlev pakkumine asuda palgatööle, ettevõtja vanuse või tervisega seotud tegurid, perekondlikud tegurid (nt lapse sünd, mis eriti tugevalt mõjutab hoopis ühenaisefirmasid). Mõned ettevõtted on algusest peale mõeldudki tegutsema vaid piiratud ajaperioodi jooksul.

Teisena tahaks oponeerida AS Mainor juhatuse esimehe Rainer Aunpu 2. juuli artiklis toodud ja hiljem väljarebitult tsiteeritud väidet, et „Riigi püüe leida ettevõtjaid töötute hulgast on kahjuks surnult sündinud idee – sant santi aidata ei suuda“. Millegipärast tegelevad selle „surnult sündinud ideega“ kümned riigid mitmete aastakümnete jooksul – kas tõesti nad kõik raiskavad vaid mõttetult aega ja raha?

Jah, töötute loodud ettevõtete kasvupotentsiaal ja ellujäämismäär on madalamad, kui ettevõtetel keskmiselt. Samas satub eriti suuremate koondamisperioodide korral töötute hulka ka isikuid, kelle potentsiaal ettevõtjana on hea ning töötuksjäämine ei pruugi üldse tuleneda konkreetse isiku puudustest. Lisaks on oluline ka signaal selle kohta, millist käitumist ühiskond tunnustab – kas töötu peab ringi käima ja kiruma „miks valitsus midagi ei tee, miks ta töökohti ei loo“ või tunnustame ja toetame seda, kui töötuks jäänu vähemalt iseendalegi töökoha üritab luua?

Välistatud ei ole ka suuremad edulood – meenutagem näidet sellest kuidas Suure Depressiooni käigus töö kaotanud Ole Kirk Christiansen alustas 1932. a äraelamiseks puust mänguasjade valmistamist - nii sai alguse Lego.Eeltoodu sai kirja pandud selleks, et kaitsta töötutele suunatud ettevõtluskoolituste ja – toetuste rolli. Kindlasti võib Rainer Aunpuga nõustuda selles, selle kõrval on tervikuna kindlasti olulisem ühiskonna hoiakute ja haridussüsteemi muutmine arvestades kodanike ettevõtjateks kasvatamise ja koolitamise vajadust, mis vajab senisest suuremat tähelepanu.Päriselt ei nõustuks siiski aga väitega, et Eestis on ettevõtjaks olemine vähem populaarne kui mujal Euroopas. Viimane Eurobaromeetri uuring näitas küll, et meil soovib ise endale tööandjaks olla 43% vastajatest (EL keskmine 45%) kuid ka palgatöötajaks soovijaid oli meil vähem (46% EL keskmise 49% vastu). Konks on lihtsalt selles, et Eestis oli suhteliselt palju neid, kes ei eelistanud kumbagi varianti või jätsid vastamata. Pole hullu midagi, meil valitseb täiesti Euroopa keskmine pilt – mis on palju parem kui Jaapanis (39% soovivad olla ise endale tööandjaks), kuid traditsiooniliselt kehvem kui USAs (55%) ning kõik rekordid löönud esmakordselt sama uuringuga hõlmatud Hiinas (71%). Huvitav, et kõige ettevõtlikumad inimesed kasvavad Kommunistliku Partei ainuvalitsemise tingimustes. Maailm on täis paradokse.