Swedbank: tarbija ootab hinnatõusu, ja see on ohtlik

Kahjuks on päris palju neid ettevõtjaid, kes arvavad võitvat kõrgetest hindadest. Lühiajaliselt võib ju sellest ka kasu olla, kuid püsiva tulu toovad siiski mitte hinnad, vaid käive. Suur kiusatus hinnatõusuga tulu teenida on neil kaupmeestel ja teenusepakkujatel, kes tegutsevad valdkondades, kus tarbimist on keeruline või võimatu vähendada. Kuid nende hinnatõusust tekkiv rahaline võit osutub peagi suureks kaotuseks, sest hindade tõusu tõttu väheneb üldine majandusaktiivsus ning see lööb lõpuks ka neid, kes esialgu hinnatõusust võitsid.

Seetõttu on väga oluline, et hinnatõus Eestis pidurduks ja et ta ei toimuks üksikutes valdkondades. Riik peaks praegusest oluliselt enam pingutama konkurentsi tõstmine nimel.

Oodatust kõvasti suurema hinnatõusu põhjuseks olid sideteenused, täpsemalt mobiilisideteenused. Nimelt on mitu odavamat ja seega ka populaarsemat teenusepakkujat kõvasti kärpinud oma soodustusi, mistõttu on kulutused keskmisele kõnele kõvasti tõusnud. Seetõttu tõusidki sideteenuste hinnad juunis koguni 8,8% maiga võrreldes ja 8,6% eelmise aasta juuniga võrreldes. Võrreldavat kuist hinnatõusu tuleb otsida eelmisest sajandist.

Muude kaupade teenuste osas oli juunikuine hinnatõus ootuspärane: kallinesid eluasemekulud (0,7%), aga alkohol-tubakas, hariduse, vaba aja, majutus ja toitlustusteenused. Mootorikütuste hinnalanguse tõttu vähenesid transpordiga seotud hinnad 0,9%, mõningane langus toimus ka tervishoiu, rõivaste-jalatsite ja toidukaupade osas. Aastases võrdluses on enim kasvanud sideteenuste hinnad, neile järgnevad transport (6,3%), eluaseme kulud (6%), alkohol ja tubakas (4,5%), rõivad ja jalatsid (3%) ja toidukaubad (2,7%).

Oluline osas aastasest hinnatõusust tuleneb maksude tõusust: Eurostati andmetel tõusid hinnad seetõttu eelmise aasta juulis 1,7% ja jaanuaris 0,5%. Teine hindu oluliselt mõjutav tegur on nafta hind maailmas, mis tõstab ka teiste energiatoodete hindu. Maikuu seisuga olid energia kallinenud Eestis aastases võrdluses 17%, oma osa on selles olnud ka elektrienergia kallinemisel (lisatõus tuli juunis, kuid siis langesid mootorikütuste hinnad). Energia kallinemine mõjutab eluaseme- ja transpordikulusid, aga mõnevõrra vähemal määral ka teiste kaupade ja teenuste hindu.

Jättes kõrvale maksutõusude, energia ja administratiivsete tegurite mõju, ilmneb, et ülejäänud hinnad on endiselt languses. Kui sealjuures mõningates valdkondades suudetakse hindu tõsta enam kui eelnimetatud tegurid põhjustavad, siis tähendab see seda, et muud hinnad on langenud oluliselt enam. Hinnatõuse, eriti kui tarbimine on languses, suudetakse edukalt läbi viia üldjuhul siis, kui turul on konkurentsiprobleemid.

See ei tähenda, et tegemist on ilmtingimata klassikalise hinnaleppega, piisab sellest, kui osalisi on vähe ning töötavad vaikivad kokkulepped, mille kohaselt keegi teistest oluliselt erinevalt ei käitu. Eesti väiksusest tulenevalt kipubki siin olema väga palju kaupu ja teenuseid, kus pakkujate arv on suhteliselt tagasihoidlik.