Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Täna on väikeinvestorite pidupäev
Täna kell veerand üksteist tegi riigikogu Eesti väikeinvestoritele ühe kõigi aegade suurima teene. Kolmandal lugemisel võttis parlament vastu tulumaksuseaduse muudatused, mis muudavad 2011. aastast eraisikute investeeringud kuni raha tarbimisse võtmiseni maksuvabaks.
Ehkki väikeinvestorite huve kaitsev "investeerimiskontode seadus" liikus valitsuse poolt parlamenti juba 2007. aastal, võib seekord tõdeda, et seaduse laagerdumine on muutnud selle aastate jooksul paremaks ning koalitsioonipoliitikuid võib täna parlamendis antud jah-sõna eest täiesti kiita. Kiitust väärib ka Lauri Laasi, kes ainsa keskerakondlasena antud seadusele alla kirjutas.
Aga huvitavamad kohad, mis mulle seitsme kuu pärast kehtima hakkavast seadusest silma jäid.
Sisuliselt saavad järgmisel aastal läbi investeerimiskonto raha paigutavad eraisikud samasuguse staatuse nagu on aastast 2000. aastast kehtinud juriidilistele isikutel (firmadel), kelle reinvesteeritud tulu on kuni selle käikuvõtmiseni (dividendide maksmiseni) maksuvaba.
Investeerimiskontol on isegi mõned plussid. Erainvestor, kes avab 2011. aastal oma väärtpaberite tehingute tegemiseks investeerimiskonto, saab sealt maksuvabalt võtta raha välja niipalju kui ta on sisse investeerinud.
Näiteks kui kannad aegade jooksul investeerimiskontole kokku miljon krooni (ning kasvatad portfelli pensionieaks viie miljonini), võid tulevikus sealt esimese miljoni maksuvabalt välja võtta.
Investeerimiskontosid, kuhu investeeringuteks raha kanda, võib järgmisest aastast teha endale igaüks niipalju kui süda soovib. Investeerimiskontode arvule piiranguid ei seata ja kontoks võib olla ka tavaline arvelduskonto. Plussiks on veel see, et investeerimiskontot ei pea avama Eestis, vaid mistahes OECD riigis.
Sisuliselt võib inimene teha investeerimiskontoks ka arvelduskonto, kuhu tal iga kuu palk laekub ja mida ta kasutab jooksvate ostude tegemiseks.
Praktiliselt pole sel aga mõtet, kuna see muudaks investeeritava tulude-kulude jälgimise ja selle hilisema deklareerimise.
Kui nn investeerimiskontode seadus oli algstaadiumis, sai see investeerimisringkondadest kõvasti kriitikat väga rangete investeerimispiirangute pärast. Uus seaduse variant tundub kõvasti leebem ja annab investeerimisel suure valikuvabaduse ka aktiivse investori jaoks.
Üldjuhul võib kaubelda nüüd kõigil Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) väärtpaberibörsidel ja investeerida ka neil börsidel noteeritud väärtpaberitesse (aktsiad, võlakirjad jms).
Lisaks võib väikeinvestor investeerida ka tuletisinstrumentidesse ja rahaturuinstrumentidesse, kuid sel juhul peab vastaspooleks olema pank või investeerimisteenuse pakkuja ning alusvaraks peavad olema eelnevalt mainitud turgudel noteeritud väärtpaberid.
Hetkel kuum
Loomulikult võib investeerimiskontodele osta ka investeerimisfondide aktsiaid ja osakuid ning lisaks võib investeerida ka viimastel aastate jooksul maailmas hoogu saanud nn alternatiivbörsidele.
Uue seadusega kaasneb ka kaks väikest miinust. Nimelt kaob 1. augustist ära maksuvabastus üle 12 aasta pikkustele investeerimisriskiga elukindlustuslepingutele. Lisaks kaob ära investeerimishoiuste tulumaksuvabastus.
Kes soovib tulevikus kahte eelpool mainitud toodet osta, sel on mõttekas teha seda samuti läbi investeerimiskonto, kus raha reinvesteerimine muutub kuni selle väljavõtmiseni maksuvabaks.
Autor: Lemmi Kann, Raivo Sormunen
Enimloetud
2
5
Maksuriskiga autokoolid on MTA radaril!
Viimased uudised
Maksuriskiga autokoolid on MTA radaril!
Üle 2000 inimese on juba andnud endast märku
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Tagasi Raamatupidaja esilehele