21. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Diana Kõmmus, justiitsministeeriumi pressiesindaja

Me ei saa kuidagi kehtestada nõuet, et  juhatuse liikmeks saavad olla ainult Eesti kodanikud, kes elavad Eestis. Esiteks oleks see kahjulik Eesti majandusele ja teiseks on Eesti võtnud erinevate rahvusvaheliste lepingutega kohustuse lubada välismaalasi Eestis asutatud juriidiliste isikute juhatustesse.

Selleks, et võlausaldajaid pahatahtlikkuse eest kaitsta, on võimalik vastutusele võtta eelmisi juhatuse liikmeid. Tõsi, vajalike asjaolude tõendamine pankrotimenetluses võib olla teatud olukorras mõnevõrra keerukas, kuid ka sellel on oma põhjus. Kui süü veeretamine eelmisele juhatusele oleks väga kerge, võiks tekkida olukord, kus ausad ja korralikult tegutsevad isikud satuvad vastutama olukorras, kus nad tegelikult valesti käitunud ei ole – seadus peab ka neid korralikult tegutsevad isikud kaitsma.

Kõige olulisem küsimus on siin tegelikult hoopis selles, mida saab iga konkreetne isik teha, et ta ei satuks selliste skeemide ohvriks. Siinkohal on õiguskord välja pakkunud erinevad tagatised. Näiteks võiks kohe, kui asutakse krediidisuhtesse mõne isikuga, võtta kohustuse täitmiseks tagatis – pangagarantii või käendus (näiteks lepingu sõlmimise ajal juhatuse liikmeks olnud isikult), seada tagatiseks hüpoteek või mõni muu pandiõigus jne.

Autor: Hannes Sarv, Rivo Sarapik