40 000kroonine kapitalinõue osaühingu asutamisel ei pruugi garanteerida usaldusväärsust ning võib asjaosalistele lõppeda kenakese pauguga, nendib raamatupidaja.ee lugeja Realist kommenteerides Estonian Euromanagement Institute'i direktori Marju Undi arvamuslugu.
Realist kirjeldab juhtumit, kus äsja asutatud 40 000 krooni suuruse tagatisrahaga osaühing tegi mitmele korteriühistule ettepaneku võtta pangast laenu suurusjärgus 3 - 5 miljonit, lubades selle raha eest tagada hoonele 40 - 60% energiasäästu.
„Kõik oleks olnud tore, kui ainult lubatava energiasäästu number ei oleks olnud suuresti üles bluffitud - kavandatud meetmed annaksid spetsialistide hinnangul ainult 6 - 8% energiasäästu. Lõksu sattunud korteriühistutel ei ole selliselt OÜ-lt nurjunud projekti kompenseerimiseks praktilisest aga midagi tagasi saada, sest miljonitesse ulatuv pangalaen jääks ikkagi korteriühistu kanda,” nendib Realist.
„Moraal - ainult ettevõtluse poolt ei saa arvestada, määrates tagatisraha suuruse,” resümeerib ta ning annab järgmise soovituse:
Ärge võtke kontrollimata väga tõsiselt erafirmade poolt pakutavaid näiliselt suure säästuga ja kalleid säästuprojekte. Kontrollige hoolega pakkuja tausta (ka tagatisraha) ning konsulteerige erapooletute spetsialistidega.
Seotud lood
Eestis on ettevõtet lihtne luua. Internetis kulub selleks umbes tund. Paraku on vormilise lihtsuse ja sisulise ülesehitamise vahel suured käärid.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.