Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rõivas: Tallinn ei saa maksustada kogu Eestit
Üle-eestiline Tallinna paadimaks on riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase hinnangul kohalike maksude seadusega vastuolus.
„Tallinna poolt kehtestatud paadimaksumäärus on tõenäoliselt seadusega vastuolus,” ütles Rõivas raamatupidaja.ee-le kommenteerides üles kerkinud olukorda, kus üllatuslikult said oma postikasti paadimaksu arve need inimesed, kes Tallinnas ei ela, kuid on paadi soetanud liisingfirma abiga.
Rõivas viitas sellele, et kui kohalike maksude seadus sätestab maksu küsimise võimalusena paadi asukoha, siis Tallinn on oma määruses lähtunud paadi omaniku asukohast, mis liisingfirma kui paadiomaniku puhul ongi Tallinn.
„Siin on minu hinnangul täiesti selge vastuolu olemas ja kui on ikkagi määrus seadusega vastuolus, siis ei ole probleem mitte varem kehtima hakanud ja kogu Eestis kehtiv seadus, nagu mõningad osapooled on näpuga näidanud, vaid probleem on hiljem kehtestatud määruses,” märkis Rõivas.
„See olukord vajab õiguslikku analüüsi. Kiiret hinnangut andes on siin tegemist ebaloogilise olukorraga, kus Tallinna linn maksustab Pärnu, Haapsalu, Kuressaare ja teiste linnade elanikke,” lisas Rõivas.
Rahanduskomisjoni esimees tunnistas, et Tallinna linnavalitsuse taoline interpretatsioon paadimaksust tuli talle üllatusena – seda, et kogu Eesti elanikud, kes liisinguga paadi soetanud, liisingfirma juriidilise aadressi järgi Tallinna külge aheldatakse, ei osatud ette näha.
„Ei ole ju loogiline olukord, kus Tallinn maksustab teiste linnade elanikke, kes on paadi ostnud võib-olla oma kodulinnast lahkumata, aga liisingufirma asukoht on Tallinn,” oli Rõivas pealinna juriidilisest ratsukäigust nördinud.
Müügimaksule viidates ütles Rõivas, et probleeme Tallinnaga on kehtestatud uute maksude valguses teisigi ning ei saa kuidagi mõistlik olla, et üks omavalitsus dikteerib kogu riiki mõjutavaid maksuotsuseid.
Mis paadimaksuga edasi saab?
„Eks seda näitab nüüd lähitulevik. See vajab väga detailset ja objektiivset analüüsi. Mulle küll tundub, et vastuolu seadusega on määruses olemas,” rõhutas Rõivas.
„Seda teemat tuleb arutada ka riigikogus. Ma ei välista, et rahanduskomisjon järgmisel nädalal selle teema ette võtab,” lisas ta.
Mida soovitada neile, kes on paadimaksu arve juba saanud?
Hetkel kuum
„Ma annan selle soovituse siis, kui oleme paadimaksu põhjalikumalt analüüsinud. Kui peaks ilmnema, et vastuolu seadusega on olemas, siis kindlasti mingid õiguslikud käigud järgnevad,” lubas Rõivas.
Tasub teada
KOHALIKE MAKSUDE SEADUS
§9. Paadimaks
(1) Paadimaksu maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide, jahtide ja kaatrite (edaspidi väikelaevad) omanikud.(2) Paadimaks tasutakse väikelaeva asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks.(3) Paadimaksuga maksustamise periood on kalendriaasta.(4) Kui väikelaev on registreeritud pärast maksustamisperioodi algust, maksustatakse see alates registreerimisele järgnevast kuust proportsionaalselt maksustamisperioodi lõpuni jäänud kuude arvuga. Väikelaeva võõrandamise korral on paadimaksu tasunud isikul õigus taotleda makstud paadimaksu tagastamist kuude eest, mis on jäänud väikelaeva võõrandamise kuust maksustamisperioodi lõpuni, maksukorralduse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.(5) Väikelaevade registripidaja on kohustatud esitama valla- ja linnavalitsustele nende taotlusel igale kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks nende territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ja registrist kustutatud väikelaevade kohta paadimaksuga maksustamiseks vajalikud andmed.(6) Volikogul on õigus kehtestada väikelaevadele diferentseeritud maksumäärad ning keelata paadimaksu mittetasunud isikutele kuuluvate väikelaevade tehniline ülevaatus.(7) Valla- ja linnavalitsusel on õigus anda paadimaksu soodustusi ja vabastusi volikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras.[RT I 2002, 44, 284 - jõust. 1. 07. 2002]
Seotud lood
Enimloetud
6
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele