Seadusega äriühingute juhatuse liikmete palgapoliitika kallale

Seega ei kehtestata eelnõuga nõudeid investeerimisühingute, mitteavalikke fonde valitsevate fondivalitsejate, makseasutuste, e-raha asutuste ega võlakirjaemitentide (äriühingud, kelle võlakirjadega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul) suhtes, kelle puhul avalik huvi selgelt väiksem.Kõnealuse regulatsiooni täiendamist on seletuskirjas põhjendatud ka sellega, et kehtivad Eesti finantssektori eriseadused sätestavad tasustamise põhimõtted liialt üldsõnaliselt. Sealjuures tunnistatakse ka seda, et tänane teadaolev praktika ega informatsioon ei anna tegelikult alust väita, et Eesti finantssektori ettevõtjate juhtidele ja börsiemitentide juhtidele oleks makstud põhjendamatuid preemiad või boonuseid. Seega mööndakse, et tegelikult pole praktikas kehtiv regulatsioon probleemide allikaks olnud.

Mida ja kuidas soovitakse reguleerida?

Kavandatava regulatsiooni järgi peavad eelnõuga hõlmatud ettevõtted (avaliku fondi ja pensionifondi fondivalitseja, krediidiasutus, kindlustusandja, börsiemitent) tagama, et nende juhtorganite liikmete tasustamisel kehtiksid läbipaistvad, majandustulemusi arvestavad ja pikaajalistest eesmärkidest lähtuvad tasustamise põhimõtted.

Lisaks rõhutatakse, et tulemustasude määramisel peavad eksisteerima kindlad kriteeriumid ning tulemustasude maksmisel peab vältima huvide konflikti tekkimise soodustamist (ei tohi soodustada nt sellise olukorra tekkimist, kus fondide osakuomanike ning fondivalitseja fondijuhi huvid võivad omavahel vastanduda).Samuti nähakse ette, et kui tulemustasu määramisel tugineti andmetele, mis osutuvad olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks, võib juhatuse liikmelt nõuda tulemustasu väljamaksmisega seotud kahjude hüvitamist või teatud juhtudel ka tulemustasu tagastamist. Täiendavalt soovitakse, et asjaomased ettevõtted avalikustaks majandusaasta aruandes teabe juhatuse liikmetele makstud tasude ja töötulemuste seotuse kohta. Eelkirjeldatud tasustamise põhimõtete täpsem sätestamine peaks toimuma eelkõige vastava sise-eeskirja kaudu.

Paratamatult võib eelnevast tekkida küsimus, kas siis kehtiv õigus ei reguleeri juhatusele makstavate tasudega seonduvat?

Kehtiva äriseadustiku §§-d 1801 ja 314 reguleerivad iseenesest juba juhatuse liikmete tasustamist ja tasustamisele kohalduvaid põhimõtteid ning seega eelnõus sätestatu sisuliselt dubleerib olemaolevat regulatsiooni.

Samuti on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele äriühingu majandusaasta aruande lisades nõutud, et kajastatakse ka tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele raamatupidamiskohustuslase poolt aruandeaastal arvestatud tasu, olulised soodustused ja potentsiaalsed kohustused.Lisaks kehtivatele seadusandlikele meetmetele on Finantsinspektsiooni ja turuosaliste koostööna valminud ning juba 2006. aastal kasutusele võetud Hea Ühingujuhtimise Tava, mis on küll järgimiseks eelkõige börsiemitentidele, kuid mida võivad järgida ka kõik teised äriühingud. Iseenesest võib ka öelda, et juba antud tava koostamine näitab selget valmisolekut turuosaliste poolt neid põhimõtteid järgida, mistõttu seaduse tasemel täiendavate reeglite kehtestamise vajadus on küsitav.

Võib küll öelda, et erinevalt äriseadustikust soovitakse eelnõuga kehtestada eraldi säte, mis lubab ebatäpseks või ebaõigeks osutunud andmete alusel makstud tulemustasu korral nõuda vastavalt juhatuse liikmelt kahju hüvitamist või tulemustasu tagastamist. Peab märkima, et kui tulemustasu maksti ebaõigete andmete alusel tegelikult ettenähtust rohkem, siis on tegemist olukorraga, kus isik on saanud sisuliselt alusetult teatud summa. Seega saaks enammakstud summa temalt tagasi nõuda ka juba olemaoleva võlaõigusseaduse regulatsiooni alusel.