Kaubandus-Tööstuskoda on seisukohal, et seaduse tasemel ettevõtete palgapoliitikasse sekkumine oleks võrdsustav seadusandja sekkumisega lepinguvabadusse valdkonnas, mis põhineb tulemusliku juhtimise motiveerimisel, mitte niivõrd õiguste kaitsel.
Rahandusministeeriumis töötati välja eelnõu, millega soovitakse täiendavalt reguleerida pankade, kindlustusandjate ning pensionifondide ja muude avalike fondide fondivalitsejate ning ka väärtpaberibörsil noteeritud ettevõtjate juhtide tasustamise põhimõtteid.
Eelnõus sätestatud muudatusettepanekud tuginevad suures osas Euroopa Komisjoni kahele õiguslikult mittesiduvale soovitusele (2009/384/EÜ; 2009/385/EÜ), mille peamine eesmärk on muuta eelnõus nimetatud finantssektori ettevõtjate juhtide tasustamine senisest läbipaistvamaks, täpsustada tasude maksmist lähtuvalt riskide võtmisest ja vältida ülemäärast tasude maksmist.
Eelnõu seletuskirja kohaselt hõlmab kavandatav regulatsioon finantssektori ettevõtjaid, kelle tegevusega on seotud suurem avalik huvi – pangad, kindlustusandjad, pensionifondide ja muude avalike fondide fondivalitsejad.
Kaubanduskoda esitas Rahandusministeeriumile eelnõu kohta ka omapoolse arvamuse, milles juhtiski tähelepanu sellele, et kehtivates seadustes sisalduvate põhimõtete ja nõuete toomine mitmesse eriseadusesse sisuliselt dubleerival kujul ei ole mõistlik ja ei pruugi tingimata aidata kaasa soovitud eesmärgi saavutamisele.
Ühtlasi väljendas Kaubanduskoda seisukohta, et seaduse tasemel vastavate ettevõtete palgapoliitikasse sekkumine oleks võrdsustav sisuliselt seadusandja sekkumisega lepinguvabadusse valdkonnas, mis põhineb tulemusliku juhtimise motiveerimisel, mitte niivõrd õiguste kaitsel. Juhtorganite liikmete palgapoliitika peaks ennekõike olema ikkagi äriühingu nõukogu või omanike otsustada.
Kokkuvõttes tuleb rõhutada seda, et dubleerivatest ja peamiselt deklaratiivse iseloomuga sätetest tuleks õigusloomes hoiduda, eriti veel olukorras, kus juhatuse liikmete palgapoliitika täiendavaks reguleerimiseks puudub praktiline vajadus.
Sealjuures pole teisejärguline asjaolu, et eelnimetatud Euroopa Komisjoni soovitused pole õiguslikult siduvad ning seletuskirjaski mööndakse, et ELi tasemel on menetlemisel mitmed uued kõnealust valdkonda puudutavad algatused.Selles valguses oleks mõislik asjaomase regulatsiooni muutmist arutada siis, kui eelnimetatud algatused on liikmesriikidele õiguslikult siduva vormi omandanud. Vastasel korral poleks välistatud see, et seadusi tuleks muuta samas küsimuses mitu korda ja lühikese aja jooksul.
Eelnõu ja selle seletuskirjaga on võimalik lähemalt tutvuda SIIN.
Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas.
Autor: Lemmi Kann, Mart Kägu

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele