Uuring: Eesti ahvatleb riskiinvestoreid

Ernst&Young’i ja Hispaania ärikooli IESE koostöös valminud uurimusest selgub, et Eesti on Ida-Euroopa riikide hulgas riskiinvestorite kohale meelitamisel üks edukamaid.

Kogunisti asetudes Poola ja Tšehhi järel kolmandale kohale ning maailma üldarvestuses 35. kohale.

Uuringus „Global Venture Capital and Private Equity Country Attractiveness Index“ on hinnatud ja pingeritta seatud 66 maailma riiki eesmärgiga toetada investorite otsustusprotsessi ning aidata neil valida regioone, kuhu oma riskikapitali paigutada. Arvesse võeti kuut kriteeriumit, mida investorid peavad kõige tähtsamaks: riigi majanduskeskkond, rahaturu sügavus, maksundus, investorite kaitse, sotsiaalne keskkond ja ettevõtluskeskkond.

„Kokkuvõttena selgub, et just Ida-Euroopa riigid on olnud edukad riskiinvestorite meelitamisel lihtsa ja atraktiivse maksustruktuuriga. Samas on nende riikide oluliseks nõrkuseks rahaturu sügavuse puudumine, mis puudutab eelkõige kohaliku börsi suurust, IPO-de aktiivsust, M&A turu aktiivsust, võla- ja krediidituru ning finantsturgude arengutaset. Erandina võib välja tuua ainult Poola börsi tugevuse,“ rääkis Ernst & Young-i tehingute nõustamise juhtivkonsultant Lili Kirikal.

Uuringus osalenud üheksa Ida-Euroopa riigi hulgas on Eesti atraktiivsuselt Poola ja Tšehhi järel kolmas ning asetub maailma üldarvestuses pingerea keskele, 35. kohale.

„Sarnaselt oma võrdlusgrupi trendile oli Eesti kõige edukam just maksunduse valdkonnas, kus hinnati maksustiimuleid ja maksukoormust, olles maailma koguarvestuses 14. kohal. Tahapoole jäädi majanduskeskkonna ja rahaturu sügavuse kriteeriumide arvestuses, mis oli osaliselt tingitud 14% majanduslangusest 2008. aastal ning Tallinna börsi väiksusest ja ebalikviidsusest,“ märkis Ernst & Young-i maksupartner Ranno Tingas.

Samas võib tema sõnul tulevikus ennustada Eesti atraktiivsuse suhtelist kasvu, kui Eesti majanduskasv enam Euroopa viimaste seas ei ole.

Iga riigi kohta teostatud SWOT-analüüsis on Eesti positiivsete tulevikuväljavaadete hulgas olulisel kohal välja toodud võimalik euro kasutuselevõtt 2011. aastal, mis välistaks lõplikult devalveerimise riski. Samas on riskide seas mainitud Baltikumi kui terviku vaatamist välisinvestorite poolt, mis varjutab Eesti eelised teiste Balti riikide ees.