Maksukoormus kerkis selle sajandi kõrgeimaks 

Maksukoormus tõusis varasema aastaga võrreldes 4 protsendipunkti peamiselt aktsiiside tõusu tõttu.

Valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, tuues riigile sisse 77,4 miljardit krooni. Kui alates 2000. aastast püsis maksukoormus vahemikus 30-32%, siis 2009. aastal tõusis see 36 protsendini. Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 1990. aastate algusest püsinud 40-41% piirimail.

Valitsemissektorile laekunud kaudsete maksude osa maksutuludes tõusis 42 protsendini, tuues riigile sisse 32 miljardit krooni. Kaudsetest maksudest suurima osa moodustavad käibemaks ja aktsiisid. Kaudsete maksude osatähtsus SKPst on viimase kümne aasta jooksul püsinud stabiilselt 12-13% piires, kuid mullu tõusis see 15%-ni. Samas mängib olulist osa asjaolu, et ka seni pikaajaliselt tõusutrendi näidanud SKP langes mullu varasema aastaga võrreldes jooksevhindades 14,6%. SKP märkimisväärne langus tõstab maksude osa SKPs.

Otseste maksudena (tulu- ja omandimaksud) kogus riik 16 miljardit krooni. Otseste maksude osa maksutuludes langes varasema aastaga võrreldes 3 protsendipunkti ja oli 2009. aastal 22%. Alates 2000. aastast on otseste maksude osa SKPst püsinud 7-8% piires, mis on Euroopa Liidu keskmisest ligi kaks korda väiksem.

Sotsiaalmakseid laekus riigile 29 miljardit krooni. Võrreldes varasema aastaga kasvas nende osaühe protsendipunkti võrra ja oli 2009. aastal 13% SKPst.

2009. aastat iseloomustab üldine maksulaekumise vähenemine. Näiteks hasartmängumaksu laekumine vähenes 43%. Võrreldes varasema aastaga kasvasid tulud aktsiisidest ja töötuskindlustusmaksust.

Autor: Lemmi Kann, Väinu Rozental