03.03.10, 11:19

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ulatuslik reform Eesti telekomisektoris

Eelmise aasta detsembris jõustunud telekomisektori reformipaketist tulenevalt ootab Eesti telekomisektorit lähiaastatel ees ulatuslik reform.

Telekomi sektor on Euroopa üks olulisemaid ja kiiremini arenevaid majandusvaldkondi, mille aastakäive on vastavalt Euroopa Komisjoni viimastele andmetele 290 miljardit krooni ja mis katab 4% Euroopa Liidu töökohtadest. Sektori tormilise arengu taustal on mõistetav, et valdkonda puudutavas EL regulatsioonis on viimase 10 aasta jooksul toimunud pidevad ja ulatuslikud reformid - viimane selline reformipakett võeti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu 25. novembril 2009. a ning jõustus 18. detsembril 2009. a. Sellest tulenevalt ootab Eesti telekomi sektorit lähiaastatel ees ulatuslik reform.

Nimetatud pakett sisaldab ühte määrust (Määrus 1211/2009) ja viie 2002. a direktiivi (direktiiv 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ, 2002/22/EÜ ja 2002/58/EÜ) muudatusi . Eesti kontekstis tähendab see 2005. a alguses jõustunud elektroonilise side seaduse (millega on eelviidatud 2002. a direktiivid ülevõetud siseriiklikku õigusesse) ulatusliku muutmise vajadust. Vastavalt reformipaketile on liikmesriigid kohustatud kõik muudatused siseriiklikku õigusesse sisse viima 25. maiks 2011. a.

Reformipaketi eesmärgiks üldisemalt on elektroonilise side ühtse siseturu tugevdamine ja harmoniseerimine.) asutamine

Reformipaketis sisalduvad konkreetsed muudatused võib jagada peamiselt viite gruppi:

(1) tarbijate õigusi ja kaitset puudutavad muudatused,(2) isikuandmete kaitset puudutavad muudatused,(3) ettevõtte eraldamise (functional separation) – kui uue konkurentsimeetme kasutuselevõtmine,(4) üleeuroopalise telekomi regulaatori (BEREC – Body of European Regulators for Electronic Communications

(5) Komisjoni pädevuse laiendamine kooskõlastusmenetluses.

Tarbijate õigused. Üks olulisi tarbijate õigusi puudutavaid muudatusi on teenuse osutaja vahetuse ehk nn numbriliikuvuse paindlikumaks ja kiiremaks muutmise küsimus - mistahes juhul ei tohi teenuseosutaja vahetusega kaasneda teenusekatkestus rohkem kui 1 tööpäevaks. Reformipakett parandab ka oluliselt tarbijate informeerimist sideettevõtjate poolt seoses teenuse osutamise tingimuste, teenuse kvaliteedi, tasu ja muu taolisega ning tarbijatele hädaabiteenuste kättesaadavust.

Komisjon ise peab kõige revolutsioonilisemaks nn internetivabaduse sätet (raamdirektiivi uus artikkel 1 (3)a), mis sätestab üldise deklaratsioonina, et kõik liikmesriikide poolt rakendatavad meetmed, mis puudutavad lõpptarbijate juurdepääsu võrgule ja teenustele, peavad austama isikute põhiõigusi ja –vabadusi nagu need on tagatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.Reformipaketis rõhutatakse, et juurdepääs Internetile (informatsioonile) on isikute põhiõigus. Reformi vastuvõtmise aegne telekomi volinik Viviane Reding on viidanud internetivabaduse sätte vastuvõtmisele kui maailma mastaabis pretsedenditule sammule, mis näitab, et Euroopas võetakse isikute põhiõigusi väga tõsiselt.

Andmekaitse. Reformipakett toob kasutusse mõiste „isikuandmete rikkumine“ (personal data breach), samuti sätestatakse, et sideteenuse osutaja on kohustatud sellisest rikkumisest koheselt informeerima nii tarbijat kui järelevalveasutust. Reformipaketis täpsustatakse ka spämmi ehk pealesunnitud teabega seonduvat (pealesunnitud teave turunduslikel eesmärkidel on reeglina keelatud, v.a tarbija nõusolekul) ning kohustatakse liikmesriike sätestama siseriiklikus õiguses sanktsioonid andmete kaitsega seotud kohustuste rikkumise eest, sh kriminaalõiguslikud sanktsioonid. Kuna muudatuste eesmärk on meetmete harmoniseerimine, tagamaks ühtse siseturu toimimist, siis on antud täiendavad volitused Komisjonile (ja BEREC-le). Kui varasemalt sai Komisjon sekkuda ainult nende meetmete rakendamisse, mis mõjutavad liikmesriikide vahelist kaubandust, siis uue regulatsiooni järgi saab ta teatud juhtudel sekkuda ka puhtalt siseriikliku meetme rakendamisse. Samuti on võrreldes varasemaga täpsemalt lahti kirjutatud Komisjoni ja liikmesriikide regulaatorite vaheline meetmete konsulteerimismehhanism, muuhulgas on konsulteerimisprotsessi kaasatud BEREC. Allakirjutanu jaoks on üks huvitavamaid muudatusi just üleeuroopalise regulaatori asutamine, mille võimalikkusesse ei uskunud veel mõned aastad tagasi enamus vastava valdkonnaga tegelevatest juristidest. Kuigi tegemist on sisuliselt 2002. a asutatud ERG (European Regulators Group) tegevuse jätkumisega, väljendab vastavasisulise Määruse vastuvõtmine sellise organisatsiooni suuremat mõjujõudu tulevikus.

Komisjoni pädevuse laiendamine.

BEREC-i asutamine.

Hetkel kuum

Krista Teearu: täitemenetluse ja nõuete arvestuse muudatused 2025

Lugeja küsib, asjatundja vastab: eraisik ostis auto enda nimele, vastutav kasutaja on ettevõte

Kaebus pankrotihalduri kohta viis kriminaaluurimiseni. “Haldur kandis raha endale”

Finantsküsimused, millega tasub kindlasti raamatupidaja poole pöörduda

Samuti tasub tähele panna, et kuigi BEREC ise ei ole juriidiline isik, on BEREC-it nõustav „Office“ juriidiline isik, millel on oma eelarve ja mis teeb sisulist tööd ja valmistab BEREC-le ette materjale. Oluline on ka muudatus, mille kohaselt võib BEREC ise viia läbi liikmesriigi turuanalüüsi (assisteerides konkreetset järelevalveasutust), kui liikmesriigi järelevalveasutus ei ole suutnud läbi viia turuanalüüsi ettenähtud tähtaja jooksul.

Ettevõtte eraldamine. Juristidele on kindlasti üks huvitavamaid muudatusi ka liikmesriikide järelevalveasutustele (Eestis Konkurentsiamet) antud õigus nõuda vertikaalselt integreeritud ettevõtjalt elektroonilise side võrgule juurdepääsu pakkumisega seotud äritegevuse eraldamist eraldi ettevõttesse (functional separation). Sellist erandlikku meedet saab rakendada üksnes juhul, kui muud juurdepääsu puudutavad kohustused (Elektroonilise side seaduse §-d 50 – 53) ei ole toonud kaasa toimivat konkurentsi vastaval turul.

Samuti reguleerib reformipakett vabatahtlikku võrguettevõtte eraldamist vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolt. Kui kohustuslikus korras saab nõuda üksnes juurdepääsuga seotud äri tegevuspõhist eraldamist eraldiseisvaks ettevõtteks, siis vabatahtlik eraldamine võib seisneda nii tegevuspõhiselt eraldi ettevõtte loomises kui ka iseseisva juriidilise isiku loomises.

Lisaks eeltoodule võib reformipaketist eraldi välja tuua raadiosageduste paindlikuma jaotamise ja kasutamisega seotud muudatused, nt võivad liikmesriigid kehtestada eeskirjad liigses koguses (mittekasutusele võetavate) raadiosageduste soetamise tõkestamiseks, samuti soodustatakse ettevõtjate vahelist raadiosageduste kasutusõiguste üleandmist või rentimist nende tõhusamaks kasutamiseks.

Reformipakett kehtestab võrreldes varasemaga ka täiendavaid nõuded võrkude turvalisusele, muuhulgas on järelevalveasutusele antud õigus nõuda sideettevõtjalt võrgu turvalisuse auditi esitamist.

Ulatuslik reform Eesti telekomisektoris

Hetkel kuum

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid ja koolitused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga