25. veebruar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Milliseks kujuneb maksuaasta 2010?

Kahtlemata on 2010. aasta kõige tähtsam väljakutse Eesti majanduses tööpuuduse vähendamine. Nüüd on siis asjad nii kaugel, et ka valitsuse tasandil on mindud sõnadelt üle tegudele ja hakatanud ette valmistama seadusemuudatusi, mis soodustaksid uute töökohtade loomist.

Nii on kavas vabastada tööandja sotsiaalmaksu kuumäära rakendamisest, kui ta võtab osalise tööajaga tööle vähemalt 9 kuud töötuna arvel olnud inimese. EML arvates tuleks samasugune kuumäära vabastus kehtestada ka FIE-na tegevust alustavale endisele töötule, samuti tasuks kaaluda kuumäära vähendamist 2008. aasta tasemele (2700 krooni) ja selle maksustamist ainult sotsiaalmaksu ravikindlustuse osaga (13%).  Jätkuvalt on ootel tööplaanid sotsiaalmaksu ülempiiri, lühikest aega Eestis töötavate välismaalaste palgatulu sotsiaalmaksust vabastamise ja FIE arvestusliku sotsiaalmaksu kapitalitulu arvutamise reeglite kohta.

Käibemaks

Meieni on jõudnud ka teated selle kohta, et ministeeriumis on töös eelnõu, mis lubaks ka juriidilistel isikutel kasutada kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorda. Praeguses majanduslikus olukorras oleks sellest muudatusest kasu kõikidel nendel ettevõtjatel, kelle väljakirjutatud arved laekuvad väga pika aja pärast.  See muudatus ei lahenda siiski kõiki probleeme, sest vaja oleks ka sätet, mis lubaks kauba müüjal või teenuse osutajal käibemaks tagasi arvestada, kui arve jääb ostja maksejõuetuse tõttu üldse laekumata ja kantakse lootusetu nõudena kuludesse.

Samuti on meile teatatud, et käibemaksuseadust kavatsetakse täiendada sätetega, mis kehtestavad kinnisvaratehingutele pöördmaksustamise kohustuse. Sellest muudatusest võidab nii riik kui sundmüükidega hädas olevad kinnisvaraarendajad. Tihti jääb kinnisvaratehing toppama selle taha, et ostjal ei ole täiendavat raha käibemaksu jaoks välja käia. Teisest küljest võib juhtuda, et pank või muu võlausaldaja võtab kogu müügihinna, (käibemaksu) oma võla katteks ning müüjal jääb riigi ees kohustus täitmata, samas kui kinnisvara ostja küsib selle käibemaksu riigilt kohe tagasi. Pöördmaksustamine saab edaspidi loomulikult toimuda ainult sellistes kinnisvaratehingutes, kus ostjal on täies mahus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

Tulumaks

Juba kaks aastat on Riigikogus “ripakil” eelnõu numbriga 180, mis pidi tulumaksust vabastama füüsilise isiku reinvesteeritud väärtpaberitulud. Viimati jagati selle eelnõu kohta optimistlikke lubadusi umbes aasta tagasi , kuid nagu arvata võis, läks 2009. aasta pidevate kiirete eelarvekärbete nahka, mille kõrval selle eelnõu jaoks aega lihtsalt ei jätkunud. Nüüd saabuski kauaoodatud uudis, et Rahandusministeerium on esitanud kogu eelnõu muudetud kujul uue tekstina, mida arutati 9. veebruaril Riigikogu rahanduskomisjonis, kes tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, et saaks hakata seda korralikult ümber töötama.  EML pakub keerukale investeerimiskonto süsteemile väga lihtsa alternatiivi ? vabastada pikaajalistelt väärtpaberiinvesteeringutelt saadud tulud tulumaksust .

Lisaks on Rahandusministeeriumis töös tulumaksumuudatuste pakett, millest me oleme MaksuMaksjas juba kahel korral kirjutanud.  EML näeks hea meelega, et näiteks eluaseme müügi tulumaksuvabastuse reegleid laiendataks ja muudetaks loogilisemaks, kuid eelnõu koostajad soovivad asja teha pigem veelgi hullemaks.

Võimalikust eluasemelaenu intresside tulumaksusoodustuse kärpest oleme samuti MaksuMaksjas mitu korda kirjutanud. Viimased uudised viitavad sellele, et lähemas tulevikus seda muudatust ei sünni.  Samuti tundub, et arutelud võimaliku automaksu ja kinnisvaramaksu teemadel on jäänud piisavalt akadeemilisele tasemele.

EML ettepanekud

Eespool sai loetletud neid muudatusi ja eelnõusid, mis on juba töösse võetud või enam-vähem ära otsustatud. Nüüd natuke ka ulmekirjandust ehk ettepanekutest, mis on edasi või tagasi lükatud, niisama unarusse jäänud või mille tõsisemaks arutamiseks pole aeg veel küps.

Alles jaanuarinumbris esitasime loetelu tulumaksuseaduse muutmise ettepanekutest, mis erinevatel põhjustel ei ole edu saavutanud : erisoodustuste isikustamine ja maksuvaba piirmäär, autohüvitise maksuvaba piirmäära tõstmine, ametiauto erisoodustuse väärtuse sidumine auto hinnaga, Eesti-sisese lähetuse päevaraha taastamine, majutuskulu piirmäärade kaotamine, tasemekoolituse ja terviseedenduse kulude kaotamine erisoodustuste loetelust, tulumaksuvabastus metsamaterjali müügist saadud tulule.

Selleks et muuta Eesti maksukeskkond rahvusvahelises plaanis atraktiivsemaks, oleks EML arvates mõistlik vähendada potentsiaalselt topeltmaksustamist tekitavaid olukordi ning kaotada ära tulumaksu kinnipidamine mitteresidendile makstavatelt litsentsitasudelt ja artistide esinemistasudelt, anda Eesti äriühingutele maksuvabastus välismaiste tütarühingute osaluste võõrandamisest saadud tulule, samuti tasuks kaaluda võimalust siduda juriidiliste isikute tulumaksu määr lahti füüsiliste isikute omast, mis võimaldaks vähendada dividendi maksumäära. Praegu on Eesti tulumaksusüsteem välisinvestorile atraktiivne vaid niikaua, kui Eestis teenitud kasumit dividendina välja ei võeta, seevastu jaotatud kasumilt võetava tulumaksu määr on Eestis kõrgem kui paljudes teistes riikides jaotamata ja jaotatud kasumilt võetavate maksude määrad kokku.

Selleks et taas ausse tõsta füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, oleks viimane aeg likvideerida ebavõrdsust tekitavad maksuerisused, näiteks vabastada tulumaksust välismaal teenitud ettevõtlustulu, lubada ettevõtlustulust maha arvata lähetuse päevaraha, kaotada ära kahjumite edasikandmise ajalised piirangud ning lubada kahjumi korral edasi kanda sotsiaalmaksukulu järgmistele aastatele (sotsiaalmaksu-alastest ettepanekutest vt eespool). Vastasel juhul muutub FIE kui ettevõtlusvorm ajapikku pigem algajate ettevõtjate koolitusprogrammiks ja töö kõrvalt hobide ja harrastustega tegelejatele maksude optimeerimise vahendiks.

Mõned muudatused tuleks teha ka maksukorralduse seaduses. EML arvates oleks vaja anda maksumaksjatele võimalus vaidlustada maksuhalduri siduvaid eelotsuseid ning tuleks võimaldada kas siduvaid eelotsuseid või siduvaid kokkuleppeid siirdehindade kohta, nagu see on paljudes riikides. Majandusraskustes ettevõtjatele võiks lubada ajatamise korral maksuintressi määra vähendamist kuni nullini ning vähemalt ajatamise korral oleks mõistlik mitte maksustada maksuintressi tulumaksuga.

Loomulikult on ka 2010. aastal põhjust meelde tuletada, et maksumaksja saab kindlust ja selgust maksuasjades siis, kui maksuseadused on loogilise struktuuriga, kvaliteetse normitehnikaga ja keelereeglitele vastava tekstiga; kui seaduste muutmine toimub kaalutletult ja põhjaliku ettevalmistusega, millest jäävad maha sisukad seletuskirjad; kui maksuhaldur annab seadustele süsteemseid juhendmaterjale ning vastab maksumaksjate päringutele asjalikult ja sisukalt. Kahjuks ei saa öelda, et 2009. aasta oleks selles suunas olulisi paranemise märke näidanud, pigem vastupidi.

2009. aasta olulisemad sündmused maksumaksja jaoks

• Uus maksuarvestuse kord “ettemaksukonto”• Täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest• Sotsiaalmaksu kuumäära tõus• Kõik FIE-d äriregistrisse• Riigilõivude ja trahvide tõus• Töötuskindlustusmakse määrade tõus• Käibemaksumäära tõus• Kohustusliku kogumispensioni maksete peatamine• Tööandja haigushüvitis• Eesti-sisese lähetuse päevaraha kaotamine

2010. aasta olulisemad sündmused maksumaksja jaoks

• Tulumaksumäärade ja maksuvaba tulu fikseerimine• Tulumaksusoodustuste piiramine (õppelaenu intressid, ametiühingu liikmemaksud, annetused erakondadele)• Aktsiisitõusud (alkohol, tubakas, kütused, elekter)• Keskkonnatasude tõus• Maamaksu tasumise uus kord• Käibemaksuseaduse muudatused (teenuste nullmäär, käibemaksu tagastamine välismaa ettevõtjatele, käibemaksugrupp)• Tallinna müügimaks ja paadimaks• Elektrooniline aastaaruanne

Artikkel ilmus maksumaksjate liidu ajakirjas MaksuMaksja

Autor: Lemmi Kann, Lasse Lehis

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700