Autor: Lemmi Kann • 25. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastus: Töötasu määra võib poolte kokkuleppel muuta ka tähtajalise töölepingu puhul. Kui töötaja nõus pole, siis ise ta koondamist nõuda ei saa, sest ülesütlemine koondamise tõttu saab toimuda üksnes tööandja initsiatiivil. Kui tööandjal pole aga võimalik jätkata kokkulepitud töötasu maksmist ning ta soovib töötaja koondada põhjusel, et töö on kokkulepitud tingimustel otsa lõppenud, siis tähtajalise töölepingu puhul tuleb koondamise korral maksta hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja möödumiseni. Lisaks tuleb arvestada ka etteteatamistähtajaga, mis antud juhul on 15 kalendripäeva.

Küsimus: Töötaja saab töölepingu kohaselt iga kuu 3000 krooni, millele lisanduvad erinevad protsendid müüdud kauba ja laekuva raha pealt. Nii kujuneb töötaja igakuiseks töötasuks Eesti keskmise töötasu lähedane summa. Kas selline töötasu alammäärast (täistööaeg) väiksema summa kokkuleppimine on korrektne, kuigi lisanduvad tasud ka nö majandustulemustelt?

Vastus: Tegemist ei ole seaduses üheselt sätestatud küsimusega. Kindlasti ei tohi tööandja töötajale maksta vähem kui miinimumtasu. Samas, kui kokku on lepitud, et üks osa tasust on kindel summa ja teine osa sõltub majandustulemustest ja majandustulemustelt arvestatava tasu kindlaks määramise alused on üheselt selged, siis ei tohiks nimetatud kokkulepe seadusega vastuolus olla. Samas ei ole enne vastavasisulise kohtupraktik tekkimist võimalik välistada ka seda, et kohus leiab, et tegemist ei ole seadusega kooskõlas oleva kokkuleppega.

Vastas advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN