Äriregistri ettevõtjaportaali aruandluskeskkond majandusaasta aruannete digitaalseks esitamiseks oleks vajanud eelnevat testperioodi, leiavad raamatupidaja.ee lugejad.
54% raamatupidaja.ee küsitlustele vastanutest leidsid, et enne e-aruandluse kohustuslikuna kehtestamist oleks sellele pidanud eelnema testperiood.
Viiendik märkis, et kuigi uues keskkonnas on vigu, siis oluliselt see aruande koostamisel ja esitamisel siiski ei häiri.
11% küsitlusel osalenutest peab süsteemi andmete sisestamist aga liiga keeruliseks ja töömahukaks ning 8% pole e-aruandluse keskkonnaga üldse rahul.
Vaid 7% vastanutest arvas, et Äriregistri ettevõtjaportaali aruandluskeskkond töötab suurepäraselt.
Urmas Volens, advokaadibüroo Sorainen nõunik ja Karl J. Paadam, advokaadibüroo Sorainen advokaat
märkisid Soraineni õigusblogis, et kuigi neile ettevõtjatele, kellel puudub ligipääs aruandluskeskkonda, on jäetud võimalus veel sel aastal aruanne notari kaudu esitada, hinnatakse ülemineku kohustuslikkust üldiselt liiga järsuks.
Arvestades uue aruandlussüsteemi omapära oleks Soraineni arvates olnud iseenesest mõistetav, et kõrgendatud digitaalnõuete sisseviimine toimuks laiemapõhjalise teavituskampaania kaudu või vähemalt interaktiivsete süsteemitutvustuste ning videote abil.
Kuivõrd muudatus puudutab tuhandeid ettevõtteid, ei piisa advokaatide hinnangul üksnes äriregistri internetikeskkonnas toodud selgitustest.
PKF Estonia vannutatud audiitor Rein Ruusalu sõnul on elektrooniline aruandlus iseenesest igati mõistlik asi, kuid see peab ka korrektselt toimima, paraku on süsteemil mitmeid vigu ja puudusi ning hea asi on kiirustamisega ära rikutud.
„Kummaline on, et testversioon, mille puudustest ka süsteemi loojad on teadlikud, on tänasel päeval kohustuslikuna kehtestatud. Maailm ei oleks kokku kukkunud, kui süsteemi kohustuslikkus oleks edasi lükatud kasvõi poole aasta võrra,” kirjutab Ruusalu.
Online-intervjuus , kus oli teemaks 2009. aasta aruande koostamine ja esitamine, kurjustas üks raamatupidaja.ee lugeja, et 100 000 Eesti firmajuhti ei peaks osalema eksperimendis.
"Arvan, et olukorras, kus alles testitakse ja stabiliseeritakse uudset lahendust, ei saa selle kasutamine veel olla kõigile kohustuslik. Alahindamata süsteemi loojate pingutusi märgin, et ka aruande täitjate jaoks ei tohiks segadused seoses uuele süsteemile üleminekuga olla ebaproportsionaalselt suured. Teen ettepaneku kaaluda selle innovaatilise lahenduse kõigile kohustusliku rakendamise aasta võrra edasi lükkamist, kuni kõik lastehaigused on likvideeritud. Las olla siis kogu aasta 2010 stabiliseerimisperioodiks."
Seotud lood
Äripäev kirjutas elektroonilise aruandluse probleemidest pikemalt 4. märtsil. Artiklis sõna saanud raamatupidajad muretsesid eelkõige selle pärast, et kuigi aruandluskeskkonna kasutamine muutus juba 1. jaanuarist kohustuslikuks, muudetakse ja täiendatakse keskkonda pidevalt. Teised riigid on sarnaseid süsteeme rakendanud pika üleminekuajaga.
E-äriregistri ettevõtjaportaali veebikeskkond on kasvatanud aruannete esitamise aktiivsust ning välisriikide huvi registrite ja infosüsteemide keskuse e-lahenduste vastu, teatas justiitsministeerium
Justiitsministeeriumi ajaveebi riputatud info XBRL standardi aluseks võtnud riikide projektidest ütleb, et Eesti on ainuke Euroopa riik, kus see on kehtestatud kohustuslikuna.
Alates 01. jaanuarist 2010 tuleb majandusaasta aruannete Äriregistrile esitamisel lähtuda taksonoomilistest vormidest ning esitamine peab toimuma elektrooniliselt. Mida see taksonoomia tähendab ja mis sellega kaasneb?
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.
Viimased uudised
Siit leiad ka artikli FIE raamatupidamisest
Hetkel kuum
Tagasi Raamatupidaja esilehele