Väikeaktsionäre on kahesuguseid - ühed, kes kuuluvad börsil noteeritud ehk avalike ettevõtete omanikeringi, aga Eestis on kindlasti suurem hulk neid, kes on nn kinniste ettevõtete väikeomanikud.
Järgnevalt annab advokaadibüroo Tark & Co partner ja vandeadvokaat Hannes Vallikivi ülevaate, kuidas seadus kaitseb väikeaktsionäre. Lisaks annab soovitusi pikka aega börsil investeerinud väikeaktsionär Arvo Nõges. Samuti kommenteeris seda teemat Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni.
Tuleb arvestada, et ka väikeaktsionär peab oma õigusi kasutama heas usus ja siin kirjeldatud meetmeid surveabinõuna tarvitades peab olema ettevaatlik.
5 nippi: Aktsiate valik
    * Põhiaktsionärile õnnekombel kordaläinud vastuhaku mõõdu annab välja Rakvere Lihakombinaadi väikeaktsionäri Arvo Nõgese aastaid kestnud "turutegemine" RLK aktsiaga. Pärast katset 2000. aastal aktsiaid 4,7kroonise hinnaga kokku osta maksis HK-Ruokatalo lõpuks 2006. aastal toimunud sundülevõtmisel 45,4 krooni.
Tasub teada
    * Kuidas seadus kaitseb suletud ettevõtte väikeaktsionäre? Vähemusosalusega aktsionär peab arvestama, et tema õigused sõltuvad peamiselt osaluse suurusest. Alla 50% osalusega ei saa üldjuhul kaasa rääkida ettevõtte juhtimises ega kasumi jaotamises.
    * Seaduses on siiski mõned vähemuste kaitse reeglid - need seisnevad kõrgendatud kvooruminõuetes, vähemuse eriõigustes ja võimaluses kohtult abi nõutada.    * Järgnevad näpunäited käivad ainult aktsiaseltside kohta (laias laastus on osaühingutes samad võimalused) ja eeldavad, et aktsiaseltsi põhikiri ei sätesta seadusest erinevat otsustuskorda. Käsitlemist ei leia karistusõigusest tulenevad mõjutusvahendid ega börsiettevõtete vähemusaktsionäride garantiid.
    * Suuraktsionäri otsuseid saab blokeerida. 1/3 pluss ühe häälega saab blokeerida: põhikirja muutmise; aktsiakapitali muutmise; aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise; nõukogu liikmete ennetähtaegse tagasikutsumise.
    * 25% pluss ühe häälega saab blokeerida, et aktsiakapitali suurendamisel märkimiseesõigus välistatakse ja nii aktsionäride osalust lahjendatakse.
    * 10% suuruse osalusega omanikel on võimalik: Nõuda ettevõttes erikontrolli läbiviimist. Erikontroll on erakorraline audit, mille käigus hinnatakse juhatuse ja nõukogu tegevuse seaduspärasust ning ettevõtte majanduslikku olukorda.
    * Nõuda kohtult nõukogu liikme tagasikutsumist või audiitori või erikontrolli läbiviija väljavahetamist.    * Nõuda erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist, määrata koosoleku päevakord ja välja pakkuda otsuseprojektid.    * Nõuda, et üldkoosolekul osaleks ja protokolli tõestaks notar või et üldkoosolekul osaleks ja annaks selgitusi majandusaasta aruannet kontrollinud audiitor.
    * Kohtu poole pöördumisest võib abi olla järgmistel juhtudel: Kui väikeaktsionäri ei ole üldkoosolekule kutsutud või on üldkoosoleku korraldamises muid olulisi vigu, siis on koosolekul vastuvõetud otsused tühised ja väikeaktsionär saab paluda kohtul koosoleku otsuste tühisus tuvastada.
    * Väikeaktsionär saab kohtult paluda üldkoosoleku otsuse või nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist, kui see on seadusega vastuolus (nt ebaseaduslikult eelistab suuraktsionäri või kahjustab ettevõtet).    * Kui juhatus ei anna üldkoosolekul aktsionärile teavet ettevõtte tegevuse kohta, võib paluda kohtul juhatust sundida.
Pane tähele
    * Kuidas börsiettevõtte väikeaktsionärid end suuromanike eest kaitsta saavad? Kõige ausam vastus on: suuromanikke valides. Juriidilised meetmed on alati piiratud ja seotud kuludega ning parem on probleeme eos vältida.
    * Börsiettevõtte ja aktsionäride vahekorda määravad seadused, börsi reglement ja ühingujuhtimise head tavad. Nende reeglite ja soovituste järgimine võib olla väga erineva kvaliteediga. Seadusest tulenevad vähemusomanike eriõigused algavad enamasti 5-10% suurusest osalusest, kuid nii suur osalus on reeglina vaid üksikutel aktsionäridel. Samuti on tõsiseltvõetava kohtuasja algatamiseks tarvis teavet ettevõtte tegevuse kohta, kuid seda võib hoolimata börsiettevõtte avalikustamiskohustusest nappida.    * Börsiettevõtete üle valvavad finantsinspektsioon ja börs. Nende asutuste poole pöördumine on tasuta ja nii inspektsioonil kui ka börsi järelevalveorganil on õigus nõuda emitendilt teavet kaebuse või märgukirja asjaolude kohta. Tuleb siiski arvestada, et need asutused ei lahenda investori ja emitendi vahelisi vaidlusi ega mõista välja hüvitisi.    * Eestis üldjuhul puudub nn klassihagi esitamise võimalus - st võimalus esitada hagi kõigi sarnase kaebusega isikute (nt kahju kannatanud väikeinvestorid) nimel. Ka ei ole meil tugevaid investorikaitse organisatsioone.    * Seega kui väikeaktsionärile tundub, et ettevõtte juhtkond või suuromanikud salatsevad, nende lubadused ja teod ei lähe omavahel kokku või kui suuromanikul on kiusatus enda ja oma börsiettevõttest tütre rahakotte segamini ajada, tasub kaaluda pigem osaluse võõrandamist kui juriidilist lahingut.
 
Autor: Lemmi Kann, Virge Haavasalu

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele