Audiitortegevuse seaduse eelnõu jõuab lõpphääletusele

Kuni uue seaduse jõustumiseni (eelduslikult 8. märtsil) reguleerib Eestis audiitortegevust jätkuvalt juba 1999. aasta 10. veebruaril vastuvõetud audiitortegevuse seadus ning selle volitusnormi alusel 2000. aasta 15. juunil vastuvõetud auditeerimiseeskiri. Uue audiitortegevuse seaduse regulatsioon laieneb kogu audiitortegevusele, mis on seotud majandus arvestusega. Reguleerimisalast jäävad välja infotehnoloogiasüsteemide auditeerimine, keskkonnaalased auditeerimised, tervishoiu valdkonnas toimuvad auditeerimised ja muud auditeerimised (nt korral avaldatakse audiitori aruanne üldistavas jaatavas vormis, näiteks: „Meie arvates on töövõtu objekt kriteeriumite XYZ põhjal tulemuslik kõikides olulistes osades.” korral avaldatakse aruanne aga üldistavas eitavas vormis, näiteks: „Meiepoolse töö põhjal, mida on kirjeldatud käesolevas aruandes, ei täheldanud me midagi, mis sunniks meid uskuma, et töövõtu objekt ei ole kriteeriumite XYZ põhjal tulemuslik kõikides olulistes osades.”

Selle aja jooksul on seadust ning viidatud korda muudetud üsna minimaalselt. Samas on ilmselge, et kehtiva audiitortegevuse seaduse vastuvõtmisest alates on nii maailmas kui ka Eestis toimunud valdkondlikult suured muudatused, millele senine seadus mitmes osas jalgu oli jäänud.Uus seadus reguleerib detailsemalt audiitorite kutsetegevusega seonduvat

Üheks kesksemaks märksõnaks on koostajad uue seaduse väljatöötamiselseadnud audiitortegevuse valdkonna süsteemse ja kaasaegse reguleerimise vajaduse. Nii reguleeribki uus seadus senisest oluliselt detailsemalt kogu audiitorite kutsetegevusega seonduvat. Seda koguni nii detailselt, et fikseeritud onka kutseeksamitasu maksimaalsed suurused ning audiitorkogu liikme kohustusliku liikmemaksuga seonduv.Reguleeritud on ka audiitorite täiendkoolituse ja kvalifikatsiooniga seotud küsimusi. Kõik see kokku peaks tagama audiitorkontrolli kvaliteedi ning kaudselt omakorda suurendama ka kogu majanduskesk konna läbipaistvust.Uus seadus reguleerib jõustumisjärgselt kogu majandusarvestuse audiitortegevuse haru

tulemusaudit) osas, milles need ei puutu kokku majandusarvestuse valdkonnaga. Siiski ei reguleeri uus seadus mitte ainult audiitorite kutsetegevust.Uude seadusesse on koondatud ka need kriteeriumid ja nõuded, mis kohustavad ettevõtjaid audiitorkontrolli korraldama. Selline lähenemine on ka meie arvatesolnud põhjendatud ning ettevõtjatele kergemini hoomatav. Hetkel leidub äriühingute audiitorkontrollile viiteid nii äriseadustikus kui raamatupidamiseseadu se põhiosas.Äriseadustiku reguleerida jäävad jätkuvalt audiitori nimetamisega seotud regulatsioonid, kuid raamatupidamise seaduses sisalduv regulatsioon audiitorkontrolli osas viiakse üle uude seadusesse.Muutuvad audiitorkontrolli kohustuse kriteeriumid ning lisaks auditile kaülevaatuse regulatsioon

Ettevõtjatele olulisemaks uudiseks uuest seadusest on kindlasti muutuvadaudiitorkontrolli kohustuse kriteeriumid ning lisaks traditsioonilisele auditile ka ülevaatuse regulatsioon. Lühidalt tähendab viimane seda, et ettevõtja, kelle majandusnäitajad (käive, varade maht ja töö- tajate arv) on suured, peab laskmaoma majandusaasta aruandele teha ülevaatuse ning väga suured ettevõtted auditi.Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted, kelle majandusnäitajad jäävad aga allapoole ülevaatuse kriteeriumeid, on audiitorkontrollist (audit või ülevaatus)jätkuvalt vabastatud.Milline on auditi ja ülevaatuse vahe?

Eelnõu seletuskirjas toodud näidete põhjal saab siin hõlpsasti vahet teha.Auditi

Ülevaatuse

Nii auditi kui ülevaatuse teostamise aluseks on rahvusvahelised standardid.Lähtudes standarditest ja eeldatavast töömahu erinevusest on eelnõukoostajad olnud ka arvamusel, et ülevaatus peaks kujunema ettevõtjale majanduslikult odavamaks ja vähendama seega halduskoormust. Ka meie oleme ülevaatuse lisamist eelnõu koostamisest alates toetanud just põhjusel, et see peaks olema väiksematele ettevõtjatele vähem koormavam ning asendamapaljudel juhtudel praegu kehtivat auditi kohustust.2011. aastast tõusevad senised kriteeriumid, millal on ettevõtjale kohustuslikaudit või ülevaatus

Paljudele ettevõtjatele on kindlasti oluliseks muudatuseks ka see, et alates 2011. aastast tõusevad senised kriteeriumid, millal on ettevõtjale kohustuslik audit või ülevaatus. Praegu koostatavad majandusaasta aruanded kuuluvad auditeerimisele nende kriteeriumite kohaselt, mis toodud kehtivas äri seadustikus või raamatupidamise seaduses.Nende kohaselt on audit kohustuslik lisaks muudele seadus tes sätestatud juhtudele raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui:* äriühingul müügitulu (netokäive) 10 miljonit krooni* bilansimaht 5 miljonit krooni* töötajate arv 10

Uued kriteeriumid jõustuvad aga 2011. aasta 1. jaanuaril, kehtides majandusaastaaruannete aruandeperioodide kohta, mis algavad 2010. aasta 1. jaanuaril või hiljem, ehk käesoleva aasta kohta koostatud aruannetele kehtivad juba uuednõuded.Lähtudes oma liikmetelt laekunud ettepanekutest ning analüüsides teistes EL riikides kehtivaid audiitorkontrolli kriteeriumeid, esitas Kaubanduskoda eelmise aasta lõpus Riigikogu majanduskomisjonile veel kord täiendavalt ettepanekud. Palusime kaaluda eelnõus sisaldunud majandusnäitajatel põhinevate kriteeriumite tõstmist üle vaatuse osas ning tegime ettepaneku loobuda praegu osaühingutele kehtivast täiendavast kohustuslikust majandusaasta auditeerimisekohustusest, mis põhineb vaid osakapitali suurusel.Teatavasti kehtib praegu osaühingutele nõue, et sõltumata raamatupidamiseseaduses sisalduvatest majandusnäitajatele põhinevatest kriteeriumitest, kuuluks OÜ majandusaasta aruanne igal juhul auditeerimisele, kui tema osakapital ületab 400 000 krooni (u 25 000 eurot).Ettepaneku kohaselt kuuluksid osaühingute majandusaasta aruanded ülevaatusevõi auditi kontrolli alla vasta valt aruandeaasta majandusnäita jatele, sõltudeskäibest, varade mahust ja töötajate arvust ehk reaalse majandustegevuse ulatusest.Teine ettepanek oli tõsta kavandatud ülevaatuse kohustuse künniskriteeriumeidselliselt, et need arvestades eelnõus toodud auditi kriteeriumeid ei oleks nendestrohkem kui kahe korra madalamad. Loomulikult võib ka edaspidi nii põhikirja kui ka osanike otsusega audiitorkontrolli alati ette näha, kuid kohustuslikud oleksid vastavalt ülevaatus või audit alles siis, kui seaduses toodud kriteeriumid on ületatud. Seega suureneks ettepaneku kohaselt äriühingute hulk, kellele audiitorkontroll enam kohustuslik ei ole ning auditi või ülevaatuse korraldamine sõltuks eelkõige äriühingu omanike soovist.Mõlemad ettepanekud leidsid jaanuari teisel nädalal toimunud Riigikogumajanduskomisjoni istungil ka toetust ning vastavalt muudeti eelnõud. Juhul, kui seadus sellisena ka vastu võetakse, tuleb järgmisel aastal lähtuda uutest kriteeriumitest.Audit on lisaks eelpool nimetatud alustel kohustuslik aktsiaseltsidele, riigi raamatupidamisekohustuslastele, kohaliku omavalitsuse üksustele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, sihtasutusele ja riigieelarvelist eraldist saavale erakonnale.Kohustusliku ülevaatuse võib alati asendada ka auditiga ning nagu ka ülalpool kirjeldatud, võib auditi või ülevaatuse alati korraldada ka vabatahtlikult, ka siis, kui viidatud kriteeriumid täidetud ei ole.

Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas .

Autor: Lemmi Kann, Mait Palts