Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus audiitortegevuse seadus muudab auditeerimisnõudeid
Juulis paberile saanud uus audiitortegevuse seaduse eelnõu ühtlustab audiitorite töö alused kogu Euroopa Liidus kehtivate normidega, tõstab audiitorteenuse kvaliteeti ning leevendab ettevõtete jaoks auditikohuslust.
Aastaid lihvitud audiitortegevuse seadus jõudis selle aasta juulis lõpuks riigikokku.Esimene audiitortegevuse seadus võeti vastu 1999. aastal ning sai sel suvel 10 aastaseks.„See seadus on olnud küll hea, aga me kõik oleme vahepeal palju targemaks saanud,” ütles Eesti Audiitorkogu tegevdirektor ja vannutatud audiitor Toomas Vapper, kelle sõnul on Eesti auditeerimiseeskiri ajale ja professionaalsele kogemusele ning ka Euroopa Liidus vastu võetud direktiividele jalgu jäänud.
Uus seadus ühtlustab audiitorite töö alused kogu Euroopa Liidus kehtivate normidega. „Toimub teenuse kvaliteedi tõus ja ühtlustumine. Auditeerimine hakkab toimuma rahvusvaheliste standardite alusel, mida suured rahvusvahelised audiitorfirmad täna juba kasutavad,” selgitas Vapper.
Eelnõu toob muudatused ka väikeste ja keskmiste ettevõtete auditeerimisel.Täna on ettevõtete jaoks kohustuslik peamiselt üks audiitorteenus ehk audit, mis annab põhjendatud kindlustunde, et ettevõtte raamatupidamine on korras. Maailmas kasutatakse aga juba mõnda aega sellist toodet nagu review ehk ülevaatus, millest tulenev kindlustunne ei ole nii suur kui auditi puhul, aga ettevõte ei jää audiitori pilgu alt ka päris välja.
„Kuna Eestis on üsna palju väikseid ja keskmisi ettevõtteid, tundus, et oleks vaja pakkuda ka natuke täpsemini sihitud toodet,” põhjendas Vapper uue teenuse loomise vajadust.
Auditi piirid on raamatupidamise seaduse järgi täna seatud parameetrite järgi 10 miljonit tulusid, 5 miljonit varasid ja 10 töötajat. Kui nendest kolmest näitajast kaks on suuremad, kuulub ettevõte auditeerimisele.Uue seaduseelnõu järgi tõuseb auditi piir kolm korda ehk vastavad näitajad on 30-15-30. Nende numbrite ja praeguses seaduses oleva 10-5-10 vahemikku jäävad need ettevõtted, kes uue seaduse järgi kuuluvad ülevaatamisele.
„Ma arvan, et see on väga mõistlik. Väiksemat sorti ettevõtte kulutused teenusele ei oleks kohe nii suured, kuid kõige suuremad vead leitakse ülevaatuse käigus siiski üles,” ütles Vapper.
Uue seadusega läheb kontroll audiitorite endi tegevuse üle tõhusamaks ja rangemaks.Mujal Euroopas on juba alates 2005. aastast olemas audiitorite tegevust jälgiv avaliku järelevalve nõukogu, uus seadus toob selle instantsi ka Eestisse. Nõukogu ülesanne on Vapperi sõnul jälgida, et audiitorkogu tegevus toimiks avalikkuse huvides võimalikult hästi.
Nõukogusse kuuluvad erinevaid avalikkuse huve esindavate gruppide esindajad. „Oodatavad liikmed praeguse seisuga on finantsinspektsioon, riigikontroll, kohtunikekogu, rahandusministeerium. Kuna Eestis on audiitorikutse küllaltki noor, on nõukogus ka kaks audiitorit tagamaks, et ka audiitorite endi teadmised oleks nõukogus esindatud,” rääkis Vapper.
Avaliku järelevalve nõukogu saab suunata audiitorikutse standardiloomet ja teostada järelevalvet, mis peaks tagama audiitorite tegevuse parema vastavuse avalikule huvile.
EL standardite järgi peab iga audiitor vähemalt kord kuue aasta jooksul kontrollitud saama. Need audiitorid aga, kelle tööpõlluks on näiteks pangad ja börsid, läbivad kontrolli iga kolme aasta tagant.
Vapper rääkis, et ühes algses seaduseversioonis olid ka raamatupidajad eelnõus sees. „Aga tundus, et see samm on Eesti jaoks praegu liiga pikk,” nentis Vapper.
Hetkel kuum
Täna on raamatupidajakutse Vapperi sõnul kutseühenduse tasandil veel täiesti reguleerimata. „Nii helistataksegi vahel meile ja küsitakse – meil on paha raamatupidaja, mida ma nüüd tegema pean? Audiitorkogu raamatupidajatega paraku ei tegele, aga probleem on olemas – kui ilmnevad probleemid raamatupidaja teadmiste või eetika koha pealt, võiks ja peaks see mingit väljundit omama,” ütles audiitorkogu tegevdirektor.
„Kaugem eesmärk on, et arvestusala saab olema suuremalt kaetud ja võib-olla oleme ühel päeval kõik ühe kutseühenduse liikmed. Väikse riigina oleks meil ratsionaalsem liikuda ühe suure arvestusalakutse poole, kus on koos raamatupidajad, siseaudiitorid, välisaudiitorid, riigi audiitorid, nagu see mõnes Euroopa riigis, näiteks Hollandis praegu ongi,” lisas Vapper.
Vapper avaldas lootust, et riigikogus lugemist ootav audiitortegevuseseadus sellel sügisel vastu võetakse ning 1. jaanuarist ka kehtima hakkab.
Seotud lood
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele