21. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on ettevõtlustoetuste kasv aga ajutine, kuna pikaajaliselt pole riigi abil äri tegemine mõeldav.

Aasta lõpuks suutis riik oluliselt kiirendada euroraha kasutusse andmise tempot, ent selle kõrval muuta ka rahastamise prioriteete.

Ligi sõnul ei käinud välisvahendite ümbersuunamine lihtsalt - ühelt ministeeriumilt või projektilt raha äravõtmine ja teisele andmine tekitab ikka vastuseisu.

Tehnoloogiale tuli 300 miljonit lisaks

Üks näide raha ümbersuunamisest on EASi kaudu tööstusettevõtjatele jagatav tehnoloogiainvesteeringute toetus, mis sai uue vooru avamiseks täiendavad 300 miljonit krooni. Eelmises kahes voorus oli toetuse vastu erakordselt suur huvi ja enamik taotlejaid jäi oma projektiga joone taha.

"See 300 miljonit tuli ikka väga valusalt ja pealesundimisega," ütles tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. Tema sõnul olid välistoetuste kasutamise kavad koostatud halval ajal - 2006. ja 2007. aastal, mil majandus kasvas.

"Pangad jagasid raha vasakule ja paremale ja siis poliitikud leidsid, et rahaga pole üldse probleeme, ettevõtlusel läheb jube hästi ja sellest tulenevalt tehti poliitilised otsused ka valesti," leidis ta. Praeguseks on vaatenurk muutunud ja riik on sellele reageerinud, märkis Veskimägi.

Parematel päevadel on rahakraanid taas kinni

Ligi ütles, et kriisis tuleb probleemidele reageerida. Samas hoiatas ta selle eest, et taotlejad ei muutuks toetustest sõltuvaks.

 "Olen näinud ettevõtluse vallas väga palju mõtteviisi halvemaks muutumist. Väga palju on ettevõtlus mentaalselt kaldumas sinnakanti, et riigi abi on see, millele tuleb äriplaan ehitada," ütles ta.

Riigi abi on kriisi ajal kindlasti vajalik, aga pikas perspektiivis on tegemist ikka ettevõtmisega, mitte raha järele sappa võtmisega, nentis minister.

Ligi sõnul ei tohi tekkida tunnet, et kriisiaja toetussummade tõus tähendab pikaajalist väljapääsu. "Need saavad olema päris rasked poliitilised heitlused, et seda parematel aegadel tavapärases suunas tagasi pöörata," tõdes ta.

Ettevõtja Olari Taal nõustus ministriga. "Kui mõni oluline ettevõte ehitaks oma äriplaani üles riigi abile, ei oleks see jätkusuutlik," sõnas ta.

Metsatööstusettevõtete liidu juht Rait Hiiepuu oli sama meelt. Ta lisas, et pole oma valdkonnas kohanud kedagi, kelle äri oleks toetustele üles ehitatud. "Kui on võimalus kasutada struktuurifondide vahendeid oma äri või valdkonna edendamiseks, siis oleks rumal seda mitte teha," märkis Hiiepuu.

Taust

    * Energiamajanduse vahendite arvel on lisaks varem kavandatule suunatud ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime meetmetesse Euroopa Regionaalarengu Fondist 764 miljonit krooni.

    * Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sotsiaalfondi vahendite arvel on suurendatud kvalifitseeritud tööjõu programmi rahastamist 100 miljoni võrra.    * Haridus- ja teadusministeeriumi meetmete raames tõsteti vahendeid ümber ja suurendati toetusmahtu või algatati uusi meetmeid, lähtudes tööturu olukorrast, 200 miljoni ulatuses, sh tööjõu kvaliteedi tõstmiseks. Selleks vähendati nn pehmete meetmete toetusmahtu, aga ei vähendatud teadus- ning arendusvaldkonna investeeringutele suunatud raha.    * Kevadel tõsteti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlusmeetmete sees ringi 1,2 miljardit krooni, mis suunati ekspordigarantiidesse ning ettevõtluslaenudesse ja käendustesse.

Autor: Lemmi Kann, Hannes Sarv