Vaher: poolte tegelik kokkuleppesoov on võtmeküsimus

Järgneb Toomas Vaheri kommentaar:

On oluline esile tuua, et kokkuleppe saavutamise peamine eeltingimus ei ole formaliseeritud menetlus, vaid poolte tegelik sisuline huvi ja koostöötahe milleski kokku leppida ning selle nimel lepitaja vahendusel ja abil kompromisse teha.

Lepitusel on kohtus vaidlemise ees neli peamist eelist – konfidentsiaalsus, kiirus, kohtukulude kokkuhoid ja pooltevaheline õigusrahu (ei ole "võitjat" ja "kaotajat").Seaduse järgi saavad lepitajana tegutseda vandeadvokaadid, notarid, riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorganid ning poolte poolt valitud lepitajad. Lepitaja valikul tuleb põhiliselt jälgida kaht olulist aspekti – lepitaja peab mõlema poole jaoks olema neutraalne:

Võtmeküsimuseks on kindlasti lepitaja kogemus ja juriidiline pädevus, kuna menetluse tulemina sündiv kokkulepe tuleb ka juriidiliselt korrektselt  vormistada, et see vajadusel ka kohtu kaudu täitedokumendiks muuta.

Seaduse jõustumine ilmselt laviinina lepitusmenetluste arvu ei kasvata ja drastiliselt kohtute koormust ei vähenda, ometi võib mõningat elavnemist kindlasti oodata.