Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaher: poolte tegelik kokkuleppesoov on võtmeküsimus
Kuigi poolte lepitamist on vaidluste lahendamisel praktikas kasutatud juba aastaid, on jõustunud Lepitusseadus siiski hea tööriist, mis loob menetluse jaoks senisest selgemad raamid, ütles advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous partner ja vaidluste osakonna juht Toomas Vaher.
Järgneb Toomas Vaheri kommentaar:
On oluline esile tuua, et kokkuleppe saavutamise peamine eeltingimus ei ole formaliseeritud menetlus, vaid poolte tegelik sisuline huvi ja koostöötahe milleski kokku leppida ning selle nimel lepitaja vahendusel ja abil kompromisse teha.
Lepitusel on kohtus vaidlemise ees neli peamist eelist – konfidentsiaalsus, kiirus, kohtukulude kokkuhoid ja pooltevaheline õigusrahu (ei ole "võitjat" ja "kaotajat").Seaduse järgi saavad lepitajana tegutseda vandeadvokaadid, notarid, riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorganid ning poolte poolt valitud lepitajad. Lepitaja valikul tuleb põhiliselt jälgida kaht olulist aspekti – lepitaja peab mõlema poole jaoks olema neutraalne:
Võtmeküsimuseks on kindlasti lepitaja kogemus ja juriidiline pädevus, kuna menetluse tulemina sündiv kokkulepe tuleb ka juriidiliselt korrektselt vormistada, et see vajadusel ka kohtu kaudu täitedokumendiks muuta.
Seaduse jõustumine ilmselt laviinina lepitusmenetluste arvu ei kasvata ja drastiliselt kohtute koormust ei vähenda, ometi võib mõningat elavnemist kindlasti oodata.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele