Toidukäitleja riigilõiv asendub teenustasuga

Seadusemuudatus puudutab kokku ligi 10 000 ettevõtet, kelles suuremaid kontrollitakse aastas mitu korda, väiksemaid aga harvem. Keskmiselt tehakse aastas iga ettevõtte kohta üks kontroll. Kontrollimise eesmärgiks on tagada toidu käitlejate juures kõigi käitlemisnõuete täitmine, selleks et nende toodang ja pakutav kaup oleks tarbijale ohutu.

Praeguseni oli riigilõiv toitlustamise ja jaekaubanduse korral 500 krooni, toidutoorme ja toidu transportimise, ladustamise ja hulgikaubanduse korral 1000 krooni, muu toidutoorme või toidu tööstusliku töötlemise ja toidu valmistamise korral 1500 krooni.

Teine toiduseaduse muudatus puudutab toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistajaid, töötlejaid ja turuleviijaid. Edaspidi on neil kohustus esitada majandustegevuse registri registreerimistaotluses lisaandmed, milliseid materjale ja esemeid ettevõtja tegevus hõlmab.

Selle nõude eesmärk on võimaldada Veterinaar- ja Toiduametil saada järelevalve teostamiseks paremat ülevaadet sellel alal tegutsejatest. Lisaandmeid ei pea aga esitama need, kes toidukäitlejana peavad vastavalt toiduseadusele oma ettevõttest teavitama või olema tunnustatud, sest siis toimub järelevalve juba niigi toiduahela tavapärase järelevalve käigus.

Lisaks eelnevale lihtsustakse toidukäitleja enesekontrollilaborite nõudeid. Muudatuse kohaselt peab käitleja looma ja rakendama enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimise kvaliteedisüsteemi. Selline paindlik sõnastus avardab olulisel määral käitlejate valikuvõimalusi ja võimaldab hoida töös just konkreetsele ettevõttele asjakohast kvaliteedisüsteemi.