Eesti Panga andmeil jääb hinnatõusu surve lähiajal vaoshoituks, seda vaatamata kavandatud maksutõusudele. Riskiks Eesti inflatsioonile on inflatsiooni kiirenemine välismaal.
Täna avalikustatud Eurostati andmete kohaselt ulatus tarbijahindade ühtlustatud indeksi alusel arvutatud Eesti aasta keskmine inflatsioon novembris 1 protsendini, millega Eesti täitis Maastrichti inflatsioonikriteeriumi.
Kriteeriumi täitmisel võetakse arvesse aastast hinnakasvu viimase kaheteistkümne kuu jooksul ja arvutatakse nendest keskmine. Kriteeriumi väärtuseks kujunes oktoobris 1,7 protsenti ja see arvutatakse kolme kõige madalama inflatsiooniga Euroopa Liidu riigi keskmisena, millele liidetakse 1,5 protsenti. Kolmese riikide grupi moodustasid seekord Belgia, Prantsusmaa ja Küpros.
Kevadisel korralise hindamise ajal täidab Eesti keskpanga hinnangul kõik Maastrichti kriteeriumid. Praegusel hetkel on põhiküsimuseks eelarvepuudujäägi kriteerium. Eesti Panga hinnangul jääb tänavune eelarvepuudujääk suurusjärku 2,8 protsenti sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes ning järgmisel aastal suurusjärku 2,7 protsenti SKP suhtes. Keskmises perspektiivis peab eelarvestrateegia eesmärk olema ülejäägi saavutamine majanduse kasvutsüklis ning reservide taastamine.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.