26.11.2009 andis Riigikohus kohtuasjas nr. 3-3-1-73-09 olulise selgituse seoses erisoodustuse maksustamisega, kirjutab vaidluses klienti esindanud advokaadobüroo Paul Varul vandeadvokaat ja partner Helmut Pikmets.
Vaidlusaluses maksuasjas müüs juhatuse liige turuhinnast odavama hinnaga kinnistu äriühingule ja hiljem võõrandas äriühing kinnistu juhatuse liikmele tagasi hinnaga, mis ületas omandamise ostuhinda ja äriühingu poolt kinnistule tehtud kulutusi. Siiski jäi hind turuhinnast madalamaks. Maksuamet leidis, et kinnistu tagastamisel juhatuse liikmele, tuleb äriühingul tasuda selle turuhinnalt tulu- ja sotsiaalmaksu.
Kuna erisoodustus on määratlemata õigusmõiste, tuleb selle sisustamisel arvestada iga juhtumi eripära ja asjaga seotud tehinguid kogumis. Antud asjas maksuhaldur seda ei teinud, mis viis seadusevastase ja sisuliselt ka ebaõiglase maksuotsuse tegemiseni, mille halduskohus tühistas.
Selles kohtuasjas märkis Riigikohus järgmist: “Erisoodustusega ei ole tegemist siis, kui töötaja hüvitab saadud soodustuse tööandjale. Tehingu puhul, millega äriühing võõrandab oma töötajale asja, mille äriühing on varem omandanud samalt isikult, tuleb võimaliku erisoodustuse tuvastamiseks vaadelda mitte ainult viimast tehingut eraldivõetuna, vaid mõlemat tehingut koos.
Kui töötaja ostab varem tööandjale müüdud asja tööandjalt tagasi sama hinnaga, millega ta varem sama asja tööandjale müüs, ning lisaks hüvitab tööandjale kõik kulutused, mida tööandja tegi kahe tehingu vahepealsel ajal asja parendamiseks, siis ei ole töötaja saanud rahaliselt hinnatavat soodustust, sest ta ei ole tööandja arvel oma varalist olukorda parandanud.”.
Ühtlasi selgitas Riigikohus, et kuna võimaliku erisoodustuse tuvastamiseks piisab kahe tehingu omavahelisest võrdlusest, siis ei ole oluline, mis on tinginud tehinguväärtuse ja turuhinna vahe, kas on selleks näiteks kinnisvarahindade üldine tõus või asjaolu, et füüsiline isik ise võis kinnistu enne äriühingule võõrandamist soetada ja ka äriühingule võõrandada turuhinnast soodsama hinnaga.
Autor: Lemmi Kann, Helmut Pikmets
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.