• 01.12.09, 13:21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pajula: Balti riikide majanduse lõppmäng sõltub nõrgimast lülist

Balti riikide majandused jõuavad lõppmängu varasesse faasi järgmise aasta esimeses kvartalis, ütles majandusekspert, EBSi majandusteooria ja rahanduse lektor Hardo Pajula. Partii tulemus sõltub nagu ikka suuresti keti nõrgimast lülist, viitas ta Läti riskile.
„Läänemere piirkonna majanduskasv taastub kardetust kiiremini,“ märkis Pajula ning lisas, et viimaste kuude optimismilaine mõjul on enamik rahandus- ja majandusorganisatsioone asunud oma lähiaastate kasvuprognoose ülespoole kruvima.
Ta lisas, et SEB viimaste prognooside järgi väljub Läänemere piirkond majandussurutisest juba järgmisel aastal, mil regiooni keskmine kasvumäär tõuseb 1,6%ni. „See, et SEB lükkab kasvuprognoose üles, on positiivne  kasvumärk.“
Samas on aga aastaga kolmes riigis lisandunud ligi 340 000 töötut. „Veel aasta tagasi vahemikus 4-7% kõikunud töötuse määrad tõusid selle aasta teises kvartalis kõigis kolmes riigis üle 13%.
„Halb uudis on see, et alates 2004. aasta maist, kui pidu pihta hakkas, tekkis Eestis juurde 62 000 töökohta – need on nüüd kadunud,“ ütles Pajula. Lätis on aasta jooksul kaodunud ligi 180 000 töökohta.
Pajula sõnul seisavad Balti riikide valitsussektorid valusate reformide künnisel. „Selle aasta teises kvartalis ulatus kolme riigi valitsussektori eelarve puudujääk kokku 1,4 miljardi euroni. Ent eelarvepositsiooni nii kiire ja ulatuslik halvenemine tähendab paratamatult ulatuslikke reforme.“
Pajula tõdes, et Eestis on devalveerimise risk palju väiksem, kui oli veel hiljuti. „See aga ei tähenda, et risk ei võiks tõusta, kui asjad Lätis kehvemaks lähevad," nentis ta.
„Esiplaanile tõuseb taas poliitiline ökonoomia. Ellujäämismängu viimastes staadiumides on oma valuutast kinni hoidmine või lahti laskmine suuresti sisepoliitiliste valikute  küsimus,“ ütles Pajula ja lisas, et oluline on see, mis toimub rahanduse ümber ja tööturul. „Eelseisev kvartal on Lätile väga oluline.“
Pajula märkis, et euro on aastal 2011 käega katsutav. „Isegi suurimad pessimistid on pöördunud optimismi, meie šansid on suuremad kui mõni aeg tagasi. Aga arvan, et Läti risk on oluline, peaks olema valmis ka ebameeldivateks üllatusteks,“ hoiatas ta.
Pajula hinnangul eristub Eesti teistest Balti riikidest rohkem kui aasta tagasi. „Oleme eristunud tegelikult läbi aja, Skandinaavia korralekutsuv mõju on meid suuresti aidanud.“
„Minu arvates jõuavad Balti riikide majandused lõppmängu varasesse faasi järgmise aasta esimeses kvartalis. Partii tulemus sõltub nagu ikka suuresti keti nõrgimast lülist,“ ütles Pajula.
Autor: Lemmi Kann, Katre Pilvinski

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.24, 17:13
Kui klient jääb võlgu: efektiivseim nipp raha koju toomiseks
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele