Ligi aasta on olnud jõus uus pärimisseadus, ent küsimusi tekitab see inimestes praegugi. Mis saab seaduse järgi ettevõtte osadest pärast osaniku surma?
Kõige olulisemaks muudatuseks uue seaduses jõustumisel on pärandvara vastuvõtusüsteemi asendamine nn. loobumissüsteemiga. Kui varasemalt läks pärandvara pärandajale üle üksnes juhul, kui pärija pärandvara vastu võttis (üldjuhul tehes vastava notariaalse avalduse), siis uue seaduse järgi on pärandi vastuvõtmine automaatne.
Kui pärija ei soovi pärida, siis peab ta pärandist notariaalse avaldusega loobuma kolme kuu jooksul hetkest, kui pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Seadusjärgsel pärimisel (kui puudub kehtiv testament v. pärimisleping) pärivad pärandaja vara tema abikaasa ja alanejad sugulased (lapsed). Alanejate sugulaste puudumisel abikaasa ja vanemad ja nende alanejad. Kindlasti ei tohi unustada, et abielu kestel soetatud ühisvara puhul on abikaasal õigus poolele sellest varast, st. oma lahusvara osale ja pärimisele läheb vaid pärandaja lahusvara osa. Uus seadus ei võimalda pärijal loobud pärandist konkreetse isiku kasuks. Pärija loobumisel tulevad automaatselt pärima tema lapsed. Alaealiste laste loobumiseks on aga vaja eestkosteasutuse nõusolek, mille saamine on küllaltki problemaatiline. Testamendiga saab pärandaja alati ka oma viimast tahet teisiti väljendada. Kuigi uus seadus võimaldab endiselt teha lihtkirjalikke testamente (kehtivad kuni 6 kuud) siis juhul, kui pärandajal on ulatuslikumad soovid seoses oma vara pärandamisega, siis maksaks eelnevalt kindlasti advokaadi või notariga nõu pidada, et välistada hilisemaid vaidlusi. Praktikas on palju probleeme tekitanud kirjalikes testamentides nimetatud annakud. Nimetades testamendis konkreetsele varalisele hüvele saaja loetakse sellist hüve annakuks. Annaku saajal on nõudeõigus pärija vastu, et viimane annakuna määratud hüve või asja välja annaks. Annaku täitmine saab toimuda aga alles pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja annaku mittetäitmisel tuleb pöörduda pärija vastu kohtusse.Jõustunud PärS annab seniselt suuremad õigused testamenditäitjale, sh. võib testamenditäitja, kelleks võib olla ka pärandaja advokaat, olla suureks abiks pärandvara jagamisel jm. testamendis toodud tahteavalduste elluviimisel. Uue seaduse kohaselt selgitatakse pärimismenetluses välja pärijate ringi ja nende osade suurus. Kuni pärandvara jagamiseni on kõigil pärijatel vara käsutusõigus vaid ühiselt. Et iga pärija saaks õigused konkreetsele asjale või selle osale pärandvarast, tuleb pärandvara pärijate kokkuleppega jagada. Kui pärandaja soovib välistada pärijate vaidlusi pärandvara jagamisel, siis saab jagamisega seotud tahteavaldused, kohustused testamenditäitjale testamendis kirja panna.
Palju probleeme on praktikas tõusetunud osade pärimisel. Ebatavalised ei ole olukorrad, kui osanikud ei kaalu eelnevat läbi, mis saab osalusest nendele kuuluvas äriühingust pärast osaniku surma. ÄS sätestab mõned võimalused osa pärimisel, milliseid iga osanik võiks silmas pidada.
Kuna osaühing on nö. kitsamale ringile suunatud äriühing, siis ÄS näeb ette võimaluse, et põhikirjas võib sätestada, et osaniku surma korral ei lähe osa pärijatele üle, vaid pärijad saavad hüvitise. Sellisel juhul tuleks aga kindlasti põhikirjas ette näha, millise hüvitise, sh. kuidas hüvitise suurus määratakse ja millal pärijad osaluse eest saavad.
Pärijate õiguste tagamiseks on hüvitise maksmisega seonduvad kohustused võimalik testamendiga panna ka testamenditäitjale. Kui osanik soovib, et tema osaluse pärivad tema mitu pärijat, siis peab arvestama asjaoluga, et pärandvaraks oleva osa tuleb pärijate vahel hiljem jagada.
ÄS sätestab võimaluse, et põhikirjas võib ette näha, et osa jagamisel pärijate vahel ei ole nõutav teiste osanike nõusolek. Kui põhikiri sellist regulatsiooni ette ei näe, siis on osa jagamiseks pärijate vahel vajalik taotleda ka teiste osanike nõusolek, mille saamine vastuseisu korral võib osutuda problemaatiliseks.
.
Autor: Lemmi Kann, Marika Jaanson
Seotud lood
Mitmed tänavu kehtima hakanud maksumuudatused aitavad ettevõtetel kulusid kokku hoida ja võimaldavad tõsta ka töötajate heaolu, mis toob ettevõttele täiendava kasu. Lisaks tasub ettevõtjatel tänavu panustada kulude kokkuhoiule läbi e-arvete kasutuselevõtmise ja sobivaima pangateenuse valikuga, kirjutab Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.