Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Siirdehinnad ja vastava regulatsiooni rakendamine Eestis
Siirdehindade regulatsioonis eksisteerib nii palju vastuolusid ja lahendamata probleeme, et maksuhalduri poolt oleks üsna ebamõistlik hakata sellest regulatsioonist lähtuvalt makse määrama, kirjutab PKF Estonia vannutatud audiitor Rein Ruusalu.
Mis asi on siirdehind? Siirdehind on omavahel seotud isikute vahel tehtud tehingu ehk kontrollitud tehingu hind. Kontrollitud tehingu hind ei tarvitse olla turuhind ning maksumaksjatel võib olla kiusatus siirdada kasum niisugustesse jurisdiktsioonidesse, kus tulumaksumäär on madalam.
Samuti võib olla kiusatus siirdada kasumit eri isikute vahel sama riigi piirides. Selle vältimiseks on kasutusele võetud siirdehindade regulatsioon, mis võimaldab kasumit maksustada seal ja niisugustes määrades, kus kasum oleks tekkinud juhul kui kontrollitud tehingutes kasutatav siirdehind oleks vastanud hinnale, mida kasutaksid sõltumatud osapooled (turuhind).
Siirdehindade regulatsiooni alused Nimetatud väljaandele viitab ka Eesti seadusandlus. Selle väljaande eessõnas on öeldud, et väljaanne keskendub maksustamise rahvusvahelistele aspektidele ning siseriiklikke aspekte ei ole silmas peetud. Rahandusministeeriumi määrus „Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse meetodid“ lähtub OECD juhistest tegemata vahet siseriikliku või riikidevaheliste küsimuste vahel. Seega võib eeldada, et rahvusvaheliste tehingute puhul tuleks aluseks võtta OECD juhised ning siseriiklikult tuleks Eestis lähtuda rahandusministri asjakohastest juhenditest (mis lähtuvad samuti OECD juhistest).
Siirdehindade puhul võetakse aluseks OECD juhised, mis on sätestatud väljaandes „Transfer Pricing Guidelines for Multinational Enterprises and Tax Administrations.“
Topeltmaksustamise vältimine
Siirdehindade puhul kehtib põhimõte, et topeltmaksustamist tuleb vältida. Selle kohta eksisteerib Euroopa Liidu Nõukogu konventsioon, millega on ühinenud ka Eesti. Fundamentaalne eeldus on, et ettevõtted täidavad (kord aastas) tuludeklaratsiooni ning selle põhjal maksavad maksu. Topeltmaksustamist välditakse sel teel, et kui näiteks omavahel seotud isikud, mis asuvad erinevates riikides, on siirdanud kasumi turuhinnast erinevate hindade kasutamise teel ühest ettevõttest teise ning ühe riigi maksuhalduri nõudel peab üks ettevõte suurendama oma maksustatavaid tulusid antud aastal, siis teisel ettevõttel on õigus täpselt sama summa võrra vähendada oma maksustavat tulu.Eesti spetsiifilised probleemid. Kui teistes riikides koostab ettevõte tuludeklaratsiooni reeglina kord aastas, siis Eesti ettevõtted koostavad tuludeklaratsiooni 12 korda aastas. Kui probleemiks on näiteks omavahel seotud Eesti ja Läti ettevõtete tehingud 2008. aastal, siis Läti ettevõtte ühele tuludeklaratsioonile vastab Eesti ettevõtte 12 tuludeklaratsiooni. Suurem probleem seisneb selles, et Eesti ettevõtete tulu teenimist ei maksustata üldse! Eesti ettevõtete puhul maksustatakse kulusid ja tulude jaotamist.Oletame, et kasum on siirdunud Lätist Eestisse ning Läti maksuhaldur nõuab Läti ettevõtte maksustatavate tulude suurendamist. Eesti ettevõttel peaks olema õigus vähendada oma maksustatavaid tulusid sama suure summa võrra kuna Eesti on vastava Euroopa konventsiooniga liitunud. Kuna Eesti ettevõtetel tulusid ei maksustata, siis peab vastaval Eesti ettevõttel olema õigus siiski oma maksubaasi vähendada. Raamatupidamislikult jääb kasum Eesti firmasse alles ning kui see Eesti firma ei ole dividende maksnud, siis puudub ka maksustatav sündmus ning tehniliselt ei ole võimalik vähendada Eesti firma maksubaasi samal perioodil (kusjuures Läti firma jaoks on periood aasta, Eesti firma jaoks on aastas 12 maksustamisperioodi), mil suurendatakse Läti firma maksustatavaid tulusid.
Kui see Eesti firma hakkab tulevikus dividende maksma, siis peab Eesti firmal olema õigus maksta dividende maksuvabalt, sest vastav kasum on siirdehindade regulatsioonist tulenevalt juba Lätis maksustatud. Praegu puudub Eestis vastav regulatsioon, mis niisugust maksubaasi vähendamist võimaldaks, maksudeklaratsiooni vormis ei ole niisugust kohtagi. Järelikult ei ole Eesti kulumaksuseadus antud aspektis Euroopa konventsiooniga kooskõlas.
Juhul kui kasum on siirdunud Eesti firmast Läti firmasse, siis tuleks aga vaadata, millised on Läti ja Eesti firma suhted. Kui Läti firma on Eesti firma osanik/aktsionär, siis kasumi siirdamise analoog oleks olnud dividendide maksmine, mis oleks olnud maksustatav sündmus ning seda on võimalik maksustada Eestis siirdehindade regulatsioonist tulenevalt. Kui aga Eesti firma on Läti firma osanik/aktsionär, siis kasumi siirdamise analoog oleks olnud Eesti firma investeering Läti firmasse.
See ei oleks olnud maksustatav sündmus. Kui Eesti maksuamet väidaks, et kasum on siirdunud turuhinnale mittevastava hinna tõttu Eesti emafirmast Läti tütarfirmasse, siis tehingute hindade asendamine turuhindadega ei põhjustaks Eesti firmale maksukohustust. Siirdehindade regulatsiooni eesmärk ei saa olla maksustamine kui asi iseeneses. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et maksustamine toimuks seal ja sel määral, kus maksustatav kasum tegelikult tekib. Seega ei ole siirdehindade regulatsioon viimati toodud näite puhul üldse rakendatav!
Kasumi siirdamise ajahetk, tekkepõhine ja kassapõhine arvestus
Hetkel kuum
Eestis on kombeks väita, et Eestis eksisteerib igati normaalne ettevõtete tulumaks, ainult maksukohustuse tekkimise ajahetk on teistsugune kui teistes riikides – teistes riikides maksustatakse kasumi saamine, Eestis maksustatakse aga kasumi jaotamine kassapõhiselt. Kasumi tekkimist mõõdetakse tekkepõhiselt ja kasumi jaotamist maksustatakse kassapõhiselt! Seega peaks Eesti ettevõtete puhul kindlaks tegema, kas siirdehindade puhul on nn varjatud kasumi jaotamine registreeritud ainult tekkepõhiselt või on see ka realiseerunud (kassapõhiselt).Praegu Eestis kehtiv Rahandusministri määrus ei kirjelda mingilgi viisil neid kassa- ja tekkepõhisest arvestusest tulenevaid asjaolusid. Siirdehindadega seonduvalt üritatakse Eestis rakendada neid aluspõhimõtteid, mis kehtivad riikides, kus ettevõtete kasumit maksustatakse siis kui kasum tekib. Niisugune lähenemine on Eesti kontekstis väär kuna see ei ole kooskõlas üldise maksustamise süsteemiga Eestis. Kui maksuhaldur üritaks praktikas rakendada rahandusministri kehtivaid juhendeid, siis kasumi jaotamise tekke- või kassapõhise printsiibi üle võib arendada kohtus intelligentset ja pikka vaidlust.
Siirdehinnad Eesti ettevõtete vahel
Tulenevalt Eesti unikaalsest Tulumaksuseadusest (õigem oleks küll öelda ettevõtete aspektis „Kulumaksuseadus“) saab siirdehindade regulatsiooni rakendada ainult väga piiratud ulatuses. Kui kasum siirdub turuhinnale mittevastava hinna tõttu firmasse, mis on esimese suhtes dividende saama õigustatud isik, siis on tegemist „muul viisil kasumi jaotamisega“ ning niisugust tehingut saab otseselt maksustada. Kui aga on tegemist kasumi siirdamisega ettevõttesse, mis ei ole esimese suhtes dividende saama õigustatud isik, siis niisuguse tehingu analoog on ühe ettevõtte investeering teise ning seda ei maksustataks.Kui aga panna pähe silmaklapid ning siiski nõuda tulumaksu tasumist ka juhul, kui kasum ei ole siirdunud dividende saama õigustatud isikule, siis tekib kohe küsimus topeltmaksustamise vältimisest. Kui ühes ettevõttes toimub maksustamine, siis teises ettevõttes peaks toimuma negatiivne maksustamine, nagu näeb ette OECD juhend ja vastav Euroopa konventsioon. Niisugused reeglid Eestis praegu puuduvad.
Siirdehindade regulatsioon on Eestis praegu pigem selleks, et Brüsseli ametnikud saaksid seadusandluse vastavushindamisel teha linnukese lahtrisse „Yes“, kui et reaalseks rakendamiseks. Reaalselt on siirdehindade regulatsioon Eesti rakendatav ainult erandjuhtudel. Üldjuhtudel eksisteerib nii palju vastuolusid ja lahendamata probleeme, koostamata juhendeid ja deklaratsioonide vorme, et maksuhalduri poolt oleks üsna ebamõistlik hakata makse määrama lähtudes nn siirdehindade regulatsioonist, v.a. juhul kui tegemist on väga triviaalse juhtumiga.
Professioonist tulenevalt omab artikli autor suhteliselt palju informatsiooni maksuameti praktikate kohta seoses siirdehindadega seonduva maksustamisega. Sellegipoolest peab tõdema, et ma ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes oleks kuulnud, et maksuamet oleks mõnda konsolideerimisgruppi kontrollinud siirdehindade aspektist lähtudes.
Põhjus on selles, et Eesti Kulumaksuseaduse põhimõtted ei ole üldse kooskõlas siirdehindade regulatsiooni üldise filosoofiaga. Siirdehindade regulatsioon asetuks kenasti paika, kui ka Eestis kehtestataks tulumaks ettevõtete teenitud kasumile. Seni kuni ettevõtetele kehtib Eestis Kulumaksuseadus, mitte Tulumaksuseadus, tuleks maksustamist nn siirdehindade regulatsiooni alusel pidada erandjuhtumiks, kuna ilma oluliste probleemideta on see võimalik ainult erandlikel juhtudel.
Autor: Rein Ruusalu, Lemmi Kann
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele