Prognoosimatud teenustasud

Tänavu 1. novembrist rakendus uus üleeuroopaline makseteenuste direktiiv, mis seab ühtsed üleeuroopalised reeglid maksetega seotud pangakontodele ning maksetehingutele, mis on tehtud Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide valuutades ja liiguvad ühenduse siseselt.

Direktiivist tulenevalt muutub maksetehinguid reguleeriv kohalik seadusandlus kõigis Euroopa Liidu riikides. Rahandusministeeriumi teatel on seda direktiivi ülevõttev eelnõu hetkel riigikogus ning võetakse tõenäoliselt selle aasta detsembris vastu.

Seadus jõustub ilmselt järgmise aasta alguses ja pankadele on ettenähtud üleminekuperiood, mille kohaselt on neil kuus kuud aega oma tegevuse vastavusse viimiseks uute nõuetega. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) hinnangul võib uus kord aga veelgi maksetega seotud kulusid suurendada.Praegu on pankade kliendid olukorras, et kui jagatud kuludega välismakse läheb saaja panka läbi kolmanda panga, siis ei ole võimalik ette prognoosida makse vahendamise teenustasusid.EVEA president Marina Kaas rääkis, et nüüd tuli uus kord kui rahvusvahelist ülekannet pole võimalik teha ainult vastuvõtja kulul, seda on võimalik teha kahasse või saatja kulul. „See suurendab veelgi maksja lisakulusid.“„Näiteks minu kliendid ei ole kunagi nõus panga kulusid pooleks kandma, kuna see eeldab, et arvele lisatakse mingi summa ja selle summa suurust pole võimalik ette prognoosida. Makse kahasse on virtuaalne võimalus, mida reaalselt vähe kasutatakse,“ tõdes ta.„Aga kui mina maksan kulud, siis erinevad ülekande teenustasud on tavaliselt 300-400 krooni ringis, eriti kui tegemist on väikese ülekande summaga, on see üüratu protsent, mis kuludele lisandub,“ sõnas Kaas ning lisas, et väiksemate ettevõtjate arvates on rahvusvaheliste ülekannete teenustasud ebaproportsionaalselt suured."Kui jagatud kuludega välismakse läheb saaja panka läbi kolmanda panga, siis tõesti ei ole võimalik ette prognoosida makse vahendamise teenustasusid,“ tõdes Nordea Pank Eesti jaepanganduse juht Olavi Pakkonen.„Makseteenuste direktiivi üks muudatustest ei luba edaspidi vahendaval pangal vahendatava makse pealt teenustasu võtta,“ lisas ta. Pakkonen tõdes, et kolmanda panga teenuse kasutamist on väga raske reguleerida.Eriti terav on probleem väljaspool Euroopa majanduspiirkonda tehtavate maksete puhul või siis, kui makset ei sooritata Euroopa Liidu liikmesriigi valuutas, sest puuduvad ülemaailmsed teenustasude võtmist reguleerivad normid.Makset vahendavad pangad vähendavad maksesummat oma töötlustasu osas, välja arvatud kui makse on algatatud tingimusel, et maksja võtab kõik maksega seonduvad kulud enda kanda. See tähendab, et makstes konkreetse summa ei ole maksjal aga kindlust, et makse saab tehtud, sest vahepealsed teenustasud võivad selle summa „ära süüa“.SEB panga operatsioonide divisjoni direktor Ringa Maripuu rääkis, et vahendavate pankade teenustasude reguleerimiseks on loodud SEPA (Single Euro Payment Area) ja reguleeritud SEPA makse, kus pangad Euroopas on kokku leppinud, et vahendustasud maksete edastamise eest maksab alati maksja pank.„Ülejäänud maailm on tõesti reguleerimata - vahendustasud võetakse ülekantavast summast, sest see on kõige efektiivsem ja väiksema kuluga vahendaja pangale,“ lisas ta.Euroopas kasutusel oleva SEPA makse puhul on nii hind kui makse tingimused olenemata riigist sarnased. Samuti on kindlaks määratud, et vahendustasusid ei võeta ülekantavalt summalt, sõnas Maripuu.Ta selgitas, et teiste valuutade puhul on asi keerulisem. „Kuid sageli on erinevad arusaamad ja kultuurid siis takistuseks teineteise mõistmisel.“„Samas tahaksin siinkohas tuua märke, et muu maailm kasutab OUR makseid väga harva, Rootsis näiteks alla 10%, meil aga on antud protsent 65 - seega sageli on siiski probleem selles, et meie inimesed pelgavad teha kokkuleppeid oma partneritega, sest raha saajad on ju ometi teadlikud ka oma panga teenustasudes,“ ütles Maripuu. OUR makse on makse, mille puhul kõik kulud katab makse tegija.

Autor: Lemmi Kann, Katre Pilvinski