Eesti suurim probleem on, et tahetakse saada eurot liiga lühikese ajaga.
Eesti probleem pole enam inflatsioonikriteerium, ütles üks Brüsseli allikas. Eelarveprobleem ei tundu majandusprognooside kohaselt suur, seda võidakse täita, kuid ka 3,5protsendise defitsiidiga võidakse eurole üle minekut võimaldada. Eesti uus probleem on see, et valitsusel pole võlakirju.
Valitsuse kümne aastase võlakirja keskmine intress ei tohi ületada kolme madalama tootlusega võlakirja intressi keskmist enam kui kahe protsendipunktiga. Kui riik pole selliseid võlakirju emiteeritud, võidakse selle asemel vaadata pankade võlakirju, millega Eesti tingimusi ei täida.
Võibolla juba plaanitakse Eestis 10 aastasi võlakirju emiteerida. Ka Luksemburg emiteeris võlakirju vaid intressikriteeriumi täitmiseks. Eesti on heas nimekirjas, kuna numbritega pole manipuleerinud, kuid üleminekuks on vaja ka teiste liikmesriikide head tahet.
Autor: Lemmi Kann, Romet Kreek
Seotud lood
Peaministri nõunik Aare Järvan kummutab kartused, et intressikriteeriumist võiks Eestile euroga liitumisel ootamatult uus takistus tekkida.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.