Aastaga on Eesti stabiliseerimisreservi turuväärtus vähenenud ligi kolm miljardit krooni ehk ca 42%, olles hetkel 3,98 miljardit krooni.
Stabiliseerimisreservi kolmanda kvartali tulusus oli rahandusministeeriumi teatel 2,99 protsenti. Reservi realiseeritud kasum septembri lõpu seisuga on 436,2 miljonit krooni ja realiseerimata kasum 101,5 miljonit.
Juuni alguses otsustas Riigikogu üldmajanduslike riskide vähendamiseks võtta kasutusele 3,5 miljardit krooni stabiliseerimisreservist hiljemalt 1. augustiks 2009. Kolmanda kvartali suurim muudatus ongi seotud 3,5 miljardi üleviimisega stabiliseerimisreservist muude likviidsete vahendite hulka.
Riigikogu otsus võtta kasutusele pea pool stabiliseerimisreservist tingis rahandusministeeriumi teatel vajaduse hoida juulis portfelli haldamisel ülikõrget likviidsust. Stabiliseerimisreservi portfelli korraliku tulemuse tagasid krediidivõlakirjad, mille tulusused võrreldes valitsuste võlakirjadega olid kvartali lõikes märksa kõrgemad.
Reservi kasutuselevõtmise tõttu on selle turuväärtus eelmise kvartali ja möödunud aasta sama ajaga võrreldes märkimisväärselt kahanenud. Võrreldes teise kvartaliga on turuväärtus vähenenud 3,43 miljardit krooni ehk ca 46 protsenti, aastaga on reservi turuväärtus vähenenud ligi kolm miljardit krooni ehk ca 42%.
Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt madala krediidiriskiga valitsuste ja krediidiasutuste võlakirjadesse. Reservi finantsvahendite paigutamise aluseks on reservi nõukogu poolt heakskiidetud konservatiivne investeerimisstrateegia, mille eesmärgiks on eelkõige tagada finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus, teatas rahandusministeerium.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal. Reservi eesmärgiks on üldmajanduslike riskide vähendamine ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamine. Samuti saab reservi vahendeid kasutada sõjalise valmisoleku või mobilisatsiooni läbiviimiseks.
Rahandusministeerium esitab stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande valitsusele hiljemalt iga kvartali kümnendal tööpäeval eelmise kvartali viimase tööpäeva seisuga.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.