Ühine rahvusvaheline raamatupidamisstandard väikeettevõtetele

Ilmselt on peagi Eestis võimalik raamatupidamisaruandeid koostada meie hea tava ja IFRS-i kõrval veel kolmandas formaadis – keskmistele ja väikeettevõtetele mõeldud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IFRS for SMEs) järgi.

9. juulil 2009 võttis Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) vastu uue standardi IFRS for Small and Medium-sized Entities (IFRS for SMEs), mis on oluliselt lihtsustatud versioon täismahus rahvusvahelistest raamatupida-misstandarditest (IFRS). Esmakordselt ajaloos on nüüd olemas ühine rahvus-vaheline raamatupidamisstandard ka väiksemate ettevõtete jaoks.

Viieaastase arendusprotsessi tulemusena üllitas IASB raamatupidamisreeglid,mis peaksid keskmiste ja väikeettevõtete aruandluse üle maailma muutma kvaliteetsemaks ning rohkem võrreldavaks, suurendades nii aruannete kasutajate usaldust nende firmade vastu. Samuti peaks võrreldes IFRS-iga vähenema nii aruandeid koostavate ettevõtete koormus kui ka nende riikide halduskoormus, mis kehtestavad IFRS for SMEs oma rahvuslike raamatupidamisreeglite asemel.Kellele on uus standard mõeldud?

Uus standard on mõeldud lahendamavastuolusid, mis tekivad väiksematel ettevõtetel IFRS-i detailseid arvestusreegleid ja põhjalikke avalikustamisnõudeid järgides. IFRS oma põhjalikkuses on siiski sobivaim ettevõtetele, mille aruannete vastu on investoritel ja laiemal avalikkusel kõrgendatud huvi. Tavaliselt on need ettevõtted ka üsna suured. Samas on IFRS rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamistava ja sellisena sobib hästi järjest enam rahvusvahelisemaks muutuva äritegevuse kirjeldamiseks. Seetõttu on kasinvestorite, finantseerimisasutuste või regulaatorite survel IFRS hetkel üsna levinud ka keskmise suurusega ja väikeste ettevõtete aruandluses.On selge, et hoolimata oma tunnustatud kvaliteedist on IFRS-i järgimine väiksema-tele ettevõtetele sageli liialt koormav, põhjustades ettevõtte suuruse kohta ebapro-portsionaalseid kulusid. Teisalt on just keskmistel ja väikeettevõtetel sageli rasku-si kapitali kaasamisel, mistõttu aruandluse kvaliteet on väga oluline. Uus rahvusvaheline raamatupidamisstandard IFRS for SMEs võimaldabki ettevõtetel rakendada märksa kompaktsemat, kuid siiski rahvusvahelist raamatupidamistava.

Milline on keskmise suurusega ja väikeettevõte?

Kindlasti tekib küsimus, et millised ettevõtted võiksid Eestis vastata mõistele „keskmised ja väikeettevõtted”. Standardis ei defineerita seda mitte ettevõtte suu-ruse, vaid pigem aruandekohustuse järgi. Standardi järgi peab ettevõte vastama kahele tingimusele:1. Ettevõtte vastu peab puuduma kõrgendatud avalik huvi. Kõrgendatud avaliku huvi ettevõtted on näiteks pangad, kindlustusseltsid, börsil noteeritud ettevõtted. IASB visiooni kohaselt peaksid kõrgendatud avaliku huvi ettevõtted koostama täismahusIFRS-i aruanded.2. Ettevõte koostab ja avalikustab finantsaruandeid ettevõttevälistele tarbijatele. Eestis on raamatupidamise aastaaruande koostamine ja avalikustamine ettevõ- tetele hetkel kohustuslik.Seetõttu jääb standardist selgusetuks, kus jookseb piir suurettevõtete, keskmise suurusega ja väike- ning mikroettevõtete vahel. Näiteks Euroopa Komisjoni 2003. aastal avaldatud definitsiooni kohaselt on keskmise suurusega ettevõttes alla 250 töötaja, väike-ettevõttes alla 50 töötaja ja mikroettevõttes alla 10 töötaja.Eestis on ettevõtted meie majanduse väiksuse tõttu reeglina väikesed või väga väi- kesed ning järelikult saaksid uut standardit rakendada enamus kohalikke firmasid. Samuti on tõenäoline, et mikroettevõtetele võib isegi „vähendatud” IFRS jääda liiga koormavaks.Millised erinevused on uue standardi ning IFRS-i ja Eesti hea raamatupidamista- va vahel?

Uue standardi peamised omadused võrreldes IFRS-iga on:1. Oluliselt vähem detailseid juhiseid.Seetõttu võib tekkida erinevusi arvestuspõhimõtete rakendamisel, olgugi, et pea-mised põhimõtted on IFRS-iga ühised.2. Lihtsustatud kajastamise ja hindamise reeglid. Näiteks on lihtsustatud kinnis-varainvesteeringute ja immateriaalse vara arvestuse reegleid ning paljud harvem esinevad raamatupidamisreeglid pole üldse uues standardis kirjeldatud.3. Vähem valikuid. Elimineeritud on keerulisemad võimalused reeglites, kus IFRS annab mitu võimalikku varianti. Näiteks on finantsvarade klassifitseerimisel ette nähtud kaks valikut IFRS-i nelja asemel.4. Palju vähem avalikustamise nõudeid.Märgatav erinevus on ka kvantiteedi poole pealt – kui „päris” IFRS-standardid köidetuna ühte raamatusse on üle 2700 lehe-külje teksti, siis „väike” IFRS-standard koos lisadega on ainult 350 lehekülge.Erinevalt IFRS-standardite kogumikust on IFRS for SMEs eraldiseisev terviklik stan-dard. Seega on ettevõtetel võimalik deklareerida vastavust kas täismahus IFRS-ile või IFRS for SMEs-standardile, kuid kombineeritud vastavust ei ole ette nähtud. Ainus erand sellest reeglist kehtib finantsinstrumentide kohta, kus IFRS for SMEs-i korral on ettevõtetel võimalus rakendada ka rahvusvahelise raamatupidamisstan-dardi IAS 39 reegleid.Uues standardis reguleerimata küsimuste korral ei pea ettevõte järgima täisma-hus IFRS-i reegleid, vaid IFRS for SMEs-standardi üldpõhimõtteid ja analoogiat. Eesti hea raamatupidamistavaga võrreldes on IFRS for SMEs võrdlemisi proport-sionaalse suurusega, sest ka Eesti hea raamatupidamistava põhineb IFRS-il, ol-les sisuliselt selle lihtsustatud koopia.Kas ja millal saab uut standardit kasutama hakata?

IFRS for SMEs puhul on määratlemata, millal tuleb uus standard kasutusele võtta. Iga riik peaks selle rakendamise lubamise ja rakendamise alguse otsustama ise-seisvalt. Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna arvamuse kohaselt võiks uut standardit lubada Eestis kasutada kolmanda alternatiivina IFRS-i ja Eesti hea raamatupidamistava kõrval ning otsest põhjust sellega viivitamiseks ei ole.

Ühine rahvusvaheline raamatupidamisstandard väikeettevõtetele

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid ja koolitused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga