Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
See müstiline käibemaks aastal 2010
Sõna maks seostub tavaliselt tundega, et mingi osa oma tulust tuleb riigile ära anda. Käibemaks on aga müstiline erand sellest tavaarusaamisest, sest käibemaksukohustuslasest ettevõtja jaoks on käibemaks neutraalne ja muretsema tuleks hakata pigem siis, kui isik ei ole enam käibemaksukohustuslane või kui müüakse maksuvaba kaupa ja teenust. Ent see kõik on õige ja ilus seni kuni midagi valesti ei ole läinud.
Alates 1.01. 2010 on tulemas väga olulised muudatused käibemaksuseaduses (KMS) ja on ilmne, et riigikogu need muudatused vastu võtab. Euroopa Liidu Käibemaksudirektiivi muudatuste kohaselt muudetakse oluliselt teenuste käibemaksuga maksustamist. Muudatuste tulemusena suureneb Euroopa Liidus ja seega ka Eestis 0% määraga teenuste hulk ning samuti suureneb teenuste hulk, kus Eesti ettevõtja ja käibemaksukohustuslane peab hakkama arvutama pöördkäibemaksu välisriigi isikutelt teenuste soetamisel, kirjutab
Ernst & Young Baltic AS-i juhtiv maksukonsultant Tõnis Jakob Äripäeva Ettevõtlusblogis E&Y.
Null protsendilise käibemaksumäära rakendamine on ilmselt iga ettevõtja unistus, sest müügihinnale ei lisandu käibemaksu, kuid sisendkäibemaks on ikkagi mahaarvatav.
KMS §-s 15 on loetletud 0% määraga maksustatavad teenused, kusjuures 0% määra rakendatakse ka nendele Eesti käibemaksukohustuslase poolt osutatud teenustele, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti. Seega, maksumäära rakendamisel on eriti oluline teenuse käibe tekkimise koht, kusjuures teenuse käibe tekkimise koht ei ole sama, mis teenuse füüsilise osutamise koht.
Meie KMS jaotab teenuse käibe tekkimise koha ainult kaheks – kas teenuse käive tekib Eestis või käive ei teki Eestis.
Sõltuvalt teenuse käibe tekkimise kohast jaotatakse käibemaksudirektiivi alusel teenused viide gruppi. Tulenevalt käibemaksudirektiivist tekib teenuse käive:
- seal, kus asub teenuse ostja;- seal, kus asub teenuse osutaja;- seal, kus teenust füüsiliselt osutatakse;- seal, kus asub kinnisasi;- seal, kus toimub vedu, kusjuures veo puhul on rida erireegleid.
Kui praegu kehtiva teenuse käibe tekkimise koha põhireegli kohaselt teenuse käive tekkis teenuse osutaja riigis, siis alates 1.jaanuarist 2010 on teenuse osutamise kohaks ettevõtlusega tegeleva ostja riik ehk kui teenus osutatakse välisriigi ettevõtjale, siis teenuse käive ei teki Eestis ja sellele teenusele rakendatakse Eestis 0% määra.
Kui teenuse ostjaks on aga välisriigi isik, kes ei ole ettevõtja ehk on lõpptarbija, siis kehtib teatud eranditega edasi senine üldreegel, mille kohaselt teenuse käive tekib müüja riigis ja rakendatakse selle riigi käibemaksu määra nt Eesti puhul on standardmäär 20%.
Eriti hoolega tuleb selgeks teha teenuse käibe tekkimise koht, sest kui teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, siis võib see olla nii Eestis 0% määraga käive, kuid võib tähendada ka seda, et Eesti ettevõtjal tuleb ennast registreerida teises riigis käibemaksukohustuslaseks ja hakata selles teises riigis käibemaksu deklareerima ja maksma.
Selleks, et alates 1.01.2010 endale ja oma kliendile mitte liiga teha, tuleks üle vaadata teenuste osutamise skeemid ja määrata teenuse käibe tekkimise koht alates 1.01.2010.
Hetkel kuum
Näiteks alates 1.01.2010 muutuvad 0% määraga maksustatavaks seni palju arusaamatusi tekitanud kauba garantiiremondi osutamine välisriigi tootjatele või edasimüüjatele, samuti juhtimisteenuse osutamine, mida erinevad riigid käsitlevad erinevalt.
Lisaks sellele tuleks üle vaadata, kellelt teenuseid ostetakse ja välisriigi ettevõtjatelt teenuste ostul tuleb kindlaks teha, kus on selle välisriigi teenuse osutaja käibe tekkimise koht. Kui välisriigi teenuse osutaja käibe tekkimise koht on Eesti ja ta ei osuta seda teenust Eesti käibemaksunumbri all, siis tuleb Eesti käibemaksukohustuslasest ostjal arvutada pöördkäibemaksu.
Praktikas on vaja saada oma välisklientide käibemaksunumbrid, kui teenuse ostja on teise liikmesriigi isik, samuti on vaja kindlaks määrata, kas välismaine füüsilisest isikust ostja on ettevõtja või lõpptarbija.
Nullmääraga teenuste rakendamise õigsuse tagamiseks viiakse alates 2010 sisse täiendav aruandlus, mille kohaselt tuleb lisaks kauba ühendusesisesele nullmääraga käibele hakata deklareerima maksuametile ka nullmääraga teenuste osutamist teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasele.
Samuti muudetakse alates 2010.aastast välisriigis tasutud käibemaksu tagasisaamise protseduuri. Kui seni tuli Eesti isikul pöörduda otse vastava välisriigi maksuhalduri poole vastava avaldusega, siis 2010.a. alates esitatakse avaldus oma riigi maksuhaldurile, kes edastab selle vastava riigi maksuhaldurile, kes siis käibemaksu Eesti isikule tagastab.
Autor: Lemmi Kann, Tõnis Jakob
Enimloetud
2
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele