Ajakiri RP: teenuse käibe määramine muutub

Käibemaksuseaduse §-s 10 sätestatud teenuse osutamise koht sõnastatakse ümber direktiivi 2008/8/EÜ alusel. See muudab 2010. aastast käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ teenuste käibe tekkimise koha sätteid ja üldpõhimõtet. Muudetakse teenuse käibe tekkimise põhireeglit, mis on toodud Euroopa Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 44 ja 45. Art 44 puudutab olukorda, kus teenuse ostja on maksukohustuslane ja art 45 puudutab olukorda, kui teenuse ostja on lõpptarbija.

Kui maksukohustuslane osutab teenust isikule, kes tegutseb maksukohustuslasena Euroopa Liidus või väljaspool (ingl business to business, B2B ), loetakse teenuse tekkimise kohaks teenuse saaja asukoht. Kui maksukohustuslane osutab teenust mittemaksukohustuslasele (ingl business to consumers, B2C), tekib teenuse käive teenuse osutaja asukohas.

Kehtiva käibemaksuseaduse § 10 lõikes 4 on sätestatud teenuse käibe tekkimise põhireegel, mille alusel loetakse teenuse käibe tekkimise kohaks teenuse osutaja äritegevuse asukoht või püsiv tegevuskoht. Põhireeglist lähtutakse ainult siis, kui ühtegi erireeglit rakendada ei saa.

Näiteks kui füüsilisest isikust ettevõtja, kes elab ja töötab Valgas, käib paar korda nädalas Lätis klientidel juukseid lõikamas, tekib teenuse käive Eestis, sest käibemaksuseaduse § 10 lõigetes 1, 2 ja 5 ei ole nimetatud juuksuriteenust ja seega tuleb teenuse käibe tekkimise koha määramisel lähtuda põhireeglist. Ehk siis teenus tekib seal, kus asub teenuse osutaja püsiv tegevuskoht.

Seadusemuudatuste kohaselt on käibemaksuseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud uus põhireegel, mille alusel tekib käive Eestis, KMS § 10 lõige 4 punktis 9 on aga toodud reegel, mille alusel käive ei teki Eestis. Need kaks sätet katavad kõik erisätetega reguleerimata teenused. Põhireegli kohaselt hakkab käibe tekkimise koht sõltuma teenuse saajast.

Käibe tekkimise koht on Eesti, kui teenuse saaja on Eestis registreeritud maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane. Samuti on käibe tekkimise koht Eesti, kui teenust osutab Eesti maksukohustuslane maksukohustuslasena registreerimata isikule, sh piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule või ettevõtlusega mittetegelevale välisriigi isikule.

Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui Eesti maksukohustuslane osutab teenust Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu teise liikmeriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule.

Olulisim muudatus, mis hakkab kehtima teenuste osutamisel ettevõtjate vahel (B2B) – asukohareeglilt minnakse üle sihtkohamaa põhimõttele. Kui teenuse saaja on lõpptarbija, jääb kehtima senine põhireegel (KMS § 10 lg 4).