Riigikogu majanduskomisjon otsustas toetada justiitsministeeriumis välja töötatud raamatupidamisseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE) ning saatis eelnõu täiskogusse esimesele lugemisele.
Eelnõu on täiskogus 30. septembril.
Majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi hinnangul on erinevate riigiasutuste poolt nõutavad aruanded selge ülepingutamine. „Selle asemel, et tegeleda oma põhitööga ja riigi sisemajanduse koguprodukti suurendamisega, surub riiklik bürokraatia ettevõtjad kirjutuslaua taha lõputuid aruandeid koostama,“ ütles Klaas.
Praegune eelnõu on Klaasi kinnitusel esimene etapp justiitsminister Rein Langi algatatud aruandluskorralduse lihtsustamise töös ja puudutab majandusaasta aruannet. Majanduskomisjon tunnustas ministri ja ministeeriumi tööd ning julgustas aruandluse lihtsustamiseks vajalike õigusaktidega edasi minema. „Riik peab vajalikke andmeid koguma ühe korra ja riigiasutused peavad olema suutelised andmeid omavahel jagama ning seda sõltumata ametkondlikust alluvusest,“ toonitas Klaas.
Eelnõu vastuvõtmisel seadusena saab elektrooniliste majandusaasta aruannete esitamisel kasutada veebirakendust, mis võimaldab andmeid kohe töödelda ja allutada esitatavad andmed kohesele automaatkontrollile. Praegu esitatakse majandusaasta aruandeid elektroonselt PDF või RTF formaadis, mistõttu tuleb aruande andmete sisestust ja kontrolli teostada käsitsi.
Algataja kinnitusel muudab ühtne aruandlusvorm ja aruandluskeskkond esitajale andmete sisestuse ja edastuse mugavamaks, sest kõikide nõutud andmete esitamiseks on olemas üks kindel koht ja viis. Vältida saab olukordi, kus ühtesid ja samu andmeid küsitakse eri asutuste poolt mitu korda. Samuti võimaldab automaatkontroll avastada kohe vigasid, ja nii on andmete esitamine kvaliteetsem. Esitatud andmed on ka kiiremini kättesaadavad, sest need on kohe töödeldavad.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.