- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Püsiva tegevuskoha tekkimine on tõsine maksurisk
Püsiva tegevuskoha tekkimine on piiriüleselt tegutseva ettevõtte jaoks tõsine maksurisk ja eksisteerib rohkemates olukordades, kui seda ettegi kujutada võiks, hoiatas advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius maksukonsultant Marko Saag Äripäeva seminaril.
Risk seisneb selles, et kui Eesti äriühingul tekib mõnes muus riigis maksuõiguslikult püsiv tegevuskoht, milleks ei pea äriühing sugugi selles riigis mingil moel registreeritud olema, peab kogu kasumi, mis püsiva tegevuskoha kaudu teenitakse, allokeerima sellesse riiki ning ka maksustama seda seal riigis vastava tulumaksuga, selgitas Saag.
Ta tõi näite, et kui äritegevusest tekib Soome püsiv tegevuskoht, siis kogu kasum, mis sellest saadakse ja laekub Eesti äriühingusse, tuleb allokeerida Soome ning maksustada seda Soomes kehtiva tulumaksuga.
Püsiv tegevuskoht on rahvusvahelises äris Saagi sõnul suhteliselt lihtne tekkima ning sõltub sihtkohariigi maksuseadustest ning asukohariigi ja sihtkohariigi vahel sõlmitud maksulepingust, kui selline eksisteerib (Eestil on hetkel 42 kehtivat maksulepingut). Üldreeglina on maksulepingute regulatsioon püsiva tegevuskoha tekkimise osas leebem kui siseriiklikud sätted.
Maksulepingutes on üldreeglina kaks peamist kriteeriumi, mis tekitavad püsiva tegevuskoha:
• Äriühingul on teises riigis (nt Soomes) kindel koht, läbi mille toimub majandustegevus. Näiteks on üüritud teises riigis kontor, töökoda või eksisteerib mõni muu füüsiline koht (ka nt e-kaubanduse korral seal riigis asuvad serverid) ja läbi selle toimub püsiv majandustegevus teises riigis.
• Äriühingul on teises riigis esindajaKui äriühingul on teises riigis esindaja, kes tegutseb ettevõtte nimel ning kes on volitatud sõlmima ja tegelikult sõlmib teises lepinguosalises riigis ettevõtte nimel lepinguid, siis tekitab ka selline esindaja äriühingule püsiva tegevuskoha.
Esindaja ei tekita maksulepingutes toodud üldreegli kohasel püsivat tegevuskohta aga juhul, kui tegemist on nn sõltumatu esindajaga, kes tegutsevad äritegevuseks ettenähtud korras. Ent kui sellise esindaja tegevus toimub täielikult või peaaegu täielikult sellise ettevõtte nimel, siis ei loeta teda sõltumatuks esindajaks.
Lisaks sätestavad maksulepingud mitmeid kriteeriume, mil püsivat tegevuskohta ei loeta tekkinuks hoolimata kindla asukoha olemasolust teises riigis. Näiteks Eesti ja Soome vahel sõlmitud maksulepingu kohaselt kujutab ehitusplats, ehitus-, montaaži- või seadistamisprojekt või sellega seotud järelevalve või konsultatsioonialane tegevus endast püsivat tegevuskohta ainult juhul, kui see kestab kauem kui 6 kuud. Sellised erisätted varieeruvad siiski riigiti.
Saag rääkis, et puutus eelmisel aastal kokku väga paljude juhtudega, kus piiriülest äri ajaval isikul oli tekkinud püsiv tegevuskoht teise riiki ning tuludelt olid seal riigis maksud maksmata.
„Ehitussektoris on see täitsa tavaline asi ning võib tekkida nii Eestist pärit peatöövõtjal kui ka alltöövõtjal. Kui ettevõtja läheb Soome ehitama, siis juhul, kui see tegevus kestab üle mingi konkreetse perioodi, tekitab see püsiva tegevuskoha,” hoiatas Saag.
Samamoodi on püsiv tegevuskoht kerge tekkima ka nt konsultatsiooniteenuste sektoris. Kui nt Eesti konsultatsiooniettevõtte töötajad käivad pidevalt Soomes nõustamas ning seal omatakse mingit kindlat kohta, võib ka selline tegevus tekitada sellele konsultatsiooniettevõttele Soomes püsiva tegevuskoha ning läbi sellise tegevuse saadud kasumit peaks maksustama Soomes.
Hetkel kuum
Püsiva tegevuskoha tekkimine teises riigis toob endaga kaasa kohustuse selle teise riigi maksuhalduri juures ennast registreerida, kohustuse korraldada püsiva tegevuskoha aruandlust eraldi ning esitada ka vastavaid maksudeklaratsioone selles teises riigis.
„See jääb väga tihti paljudel kahe silma vahele, et äritegevus teises riigis võib tekitada teises riigis maksukohustuse,” nentis Saag, kelle sõnul ei saa jääda lootma selle peale, et teise riigi maksuhaldur sellest teada ei saa.
„Reeglina tulevad sellised asjad välja, kui selle riigi (nt Soome) maksuhaldur läheb kontrollima mõnda Soome ettevõtet, kes on teiega koostööd teinud või saadakse informatsiooni mõnest teisest allikast, ja sellest piisab. Seepärast tuleb püsivasse tegevuskoht suhtuda väga ettevaatlikult,” soovitas Saag.
Enimloetud
1
3
Riigikohus: erandkorras võib korteriomanik teha vajalikke toiminguid ka teiste korteriomanike nõusolekuta ja nõuda hüvitamist.
6
Viimased uudised
Riigikohus: erandkorras võib korteriomanik teha vajalikke toiminguid ka teiste korteriomanike nõusolekuta ja nõuda hüvitamist.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Riigikohus: erandkorras võib korteriomanik teha vajalikke toiminguid ka teiste korteriomanike nõusolekuta ja nõuda hüvitamist.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele