Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti kasutas ära kõik 2004.-2006. aasta eurotoetused
Algselt pidi perioodiks 2004-2006 kavandatud projektide elluviimine ja toetuste väljamaksmine lõppema 2008. aastaga, kuid Euroopa Komisjon otsustas pikendada tähtaega kõikidel selleks soovi avaldanud liikmesriikidel poole aasta võrra.
„Tehtud tööga võib kokkuvõttes rahule jääda, sest toetuste täielikust ärakasutamisest jäi meil puudu vaid 0,2 protsenti. Loorberitele me puhkama jääda ei saa, sest täie hooga on käimas struktuuritoetuste uus periood. Latt on nüüd seega seatud ja maha ajada seda ei tohi,“ ütles rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Ivar Sikk.
Lõviosa perioodi 2004-2006 toetustest tuli Euroopa Regionaalarengu Fondist, kust lubatud 3,64 miljardist kroonist läks projektidele mõnevõrra rohkemgi. Peaaegu sajaprotsendiliselt maksti toetusi ka Euroopa Sotsiaalfondist (1,08 miljardit krooni) ja Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfondist (888,6 miljonit krooni). Euroopa Kalandusfondist lubatud 195,1 miljonist kroonist suutis Eesti kasutada 92 protsenti.
Tegemist on siiski veel esialgse statistikaga ja eelmisele perioodile saab lõplikult punkti panna alles paari aasta pärast.
„Märkimist väärib asjaolu, et kõige rohkem tehti väljamakseid neljandal ehk 2007. aastal. See näitab, et toetusperioodi paari esimese aasta mõnevõrra tagasihoidlike väljamaksete põhjal ei saa järeldada, nagu me ei suudaks raha ära kasutada,“ lausus asekantsler Ivar Sikk. „Kuna suurte investeeringute ettevalmistamine ja elluviimine võtab rohkem aega, siis jäävad paljud väljamaksed perioodi teise poolde,“ lisas Sikk.
Suurematest projektidest said toetust näiteks Tartu Maarjamõisa haiglakompleks, Eesti Meremuuseum, Tehvandi suusahüppemäekompleks, digitaalse terviseloo arendus, aga ka Toila sanatoorium ja Pärimusmuusika Keskus.
Lisaks sai Eesti perioodil 2004-2006 kasutada suurte transpordi- ja keskkonnaprojektide jaoks mõeldud Ühtekuuluvusfondist 6,7 miljardit krooni, millest viimased väljamaksed tehakse tuleva aasta lõpus.
Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil aastatel 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada struktuuritoetusi 53,3 miljardit krooni, millest toetuse saajatele väljamakseid tehakse 2015. aasta lõpuni. Praeguseks on sellest projektidele eraldatud 22 miljardit krooni ehk 41,3 protsenti.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele