- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas saneerimismenetluses on võimalik kujundada ümber pankade nõudeid?
Advokaadibüroo Sorainen advokaat ja saneerimisnõustaja Risto Agur ja advokaadibüroo Sorainen partner Reimo Hammerberg kirjutavad aripaev.ee õigusblogis tagatud võlausaldajate nõuete ümberkujundamisest saneerimismenetluses.
Kas saneerimismenetluses on võimalik kujundada ümber pankade ja teiste tagatud võlausaldajate nõudeid?
Saneerimisseaduse rakendamisel on mitmes saneerimisasjas tekkinud küsimus, kas ja kuidas on võimalik tagatud võlausaldaja nõuet saneerimismenetluses ümber kujundada. Küsimus on väga asjakohane, kuna võlausaldajad on sisenenud finantseerimistehingutesse teatava eeldusega - olla tagatud. Kui nende nõudeid saaks tagatud osas ümber kujundada, vähendaks see oluliselt tagatise võtmise väärtust ning nõuaks teistsugust riskianalüüsi.
Tagatud võlausaldajate nõuete ümberkujundamise võimalikkus oleneb sellest, mis on võlausaldaja tagatise väärtus võrreldes tema tagatud nõude suurusega. Tagatise väärtuse hindamine on võlausaldaja jaoks väga oluline, sest see määrab ära tema nõude ümberkujundamise võimaluse ja rahuldamise määra saneerimismenetluses. Vaatame järgnevalt tagatud võlausaldaja positsiooni erinevates olukordades.
Tagatise väärtus on võrdne või suurem tagatud võlausaldaja nõude väärtusest
Eesti seadus sellele olukorrale ühest vastust ei anna. Mõeldav oleks kohaldada põhimõtet, mille kohaselt iga võlausaldaja peab saneerimismenetluse käigus saama oma nõude rahuldatud vähemalt oma nõude likvideerimisväärtuses (tagatud võlausaldaja puhul tagatise müügiväärtuses). Nagu öeldud, sellist põhimõtet me Eesti saneerimisseadusest otseselt ei leia. Samas on see sätestatud teiste riikide (nt Soome, USA) seadustes ja praktikas, millele Eesti saneerimisseadus tugineb.
Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu, et kuigi välismaist õigust ei saa automaatselt üle võtta, võib teiste riikide analoogilisi seadusi ja praktikat eraõigusnormide puhul arvestada võrdlusmaterjalina Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel.
Seega võiks nimetatud likvideerimisväärtuse põhimõte olla kohaldatav ka Eestis. Samas jääb kohtupraktika sisustada, kas nimetatud põhimõtet ka tegelikult Eestis kohaldatakse. Kui see nii oleks, siis olukorras, kus panga nõue on näiteks 100 ühikut ja hüpoteegi väärtus 100 ühikut või üle selle, ei tohiks panga nõuet selle likvideermisväärtuse põhimõtte alusel saneerimiskavaga vähendada.
Selguse huvides oleks soovitav viidatud põhimõte ka selgelt saneerimisseaduses sätestada.
Tagatise väärtus on väiksem tagatud võlausaldaja nõude väärtusest
Eelnevalt vaatlesime, et on võimalik tõlgendus, mille kohaselt tagatud võlausaldaja nõuet ei saa ümber kujundada väiksemaks, kui on tagatise väärtus. Samas tekib küsimus, kas saab ümber kujundada nõuet osas, milles see ületab tagatise väärtust.
Võtame näiteks olukorra, kus pangal on nõue 100 ühikut, hüpoteegi väärtus on 50 ühikut ja saneerimiskava näeb ette, et tagamata võlausaldajate nõuded rahuldatakse 50% ulatuses. Kas sellisel juhul saab tagatud võlausaldaja nõuet ümber kujundada? Kui jah, siis mis ulatuses?
Hetkel kuum
Saneerimisseaduses kehtib võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte (saneerimisseaduse §§ 26-3, 28-5-2). See põhimõte ei tähenda, et kõiki võlausaldajaid peab kohtlema võrdselt, vaid seda, et võrdselt peab kohtlema sarnase õigusliku ja majandusliku positsiooniga võlausaldajaid. Seega, kui tagatud võlausaldaja nõue on vaid osaliselt hüpoteegiga tagatud, siis peaks tagamata osas tagatud võlausaldajat kohtlema tagamata võlausaldajana. Seega ka hüpoteegiga tagamata osas võiks tagatud võlausaldaja nõuet ümber kujundada samaväärselt teiste tagamata võlausaldajatega.
Meie näite puhul peaks pandiga tagatud võlausaldaja saama saneerimismenetluses oma nõude rahuldatud vähemalt 75 ühiku ulatuses (50 ühikut on tema nõude likvideerimisväärtus + 50% tema nõude tagamata osa rahuldamise määrast).
Kokkuvõte
Seega saab tõenäoliselt ümber kujundada vaid tagatud võlausaldajate nõuded selles osas, milles need ei ole pandiga tagatud. Nagu eelpool mainitud, saab sellega seoses äärmiselt oluliseks tagatise hindamine, kuna see määrab nõude ümberkujundamise võimalikkuse ja ulatuse.
Autor: Õigusblog: Advokaadibüroo Sorainen
Enimloetud
Viimased uudised
Topis ka ajatamata maksuvõlaga köögimööblitootja, mille omanikul on enam kui 50 OÜ-d, 13 e-posti aadressi ja 8 telefoninumbrit.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele