Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Emapalk ja töötushüvitis
Olukorras, kus enne töötaja rasedus- ja sünnituspuhkust läks tööandja pankrotti, on inimene ennast arvele võtnud töötukassas.
Noor beebiootel ema kirjutab: "Olen kuuendat kuud beebiootel ja saan töötuskindlustushüvitist 388,37 krooni kalendripäevas,” kirjutab naine. „Selle maksmise periood kattub mingis osas ajaga, mille eest peaksin saama ka vanemahüvitist. Tunnen muret, kuidas peaksin toimima, et vanemahüvitise arvestamises ja väljamaksmises ei tekiks tõrkeid ja seda ei vähendataks.”
Kirjutaja tööleping lõpetati töölepinguseaduse paragrahvi 86 punkti 2 alusel (töölepingu lõpetamine tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse raugemisel pankrotiseaduses sätestatud korras). Ta otsis üles vanemahüvitise seaduse, mille paragrahv 3 lõige 7 ütleb, et „hüvitise vähendamist töötuskindlustuse seaduse alusel tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise osas ei rakendata, kui see makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul”. Noor ema küsib: „Kas antud seadusele tuginedes makstakse mulle töötuskindlustushüvitist samal ajal vanemahüvitisega kuni 26. oktoobrini, ilma et vanemahüvitist mingil määral korrigeeritaks? ”
Ira Songisepp vastas küsijale nii: „Vanemahüvitise saamine ei välista samal ajal töötuskindlustushüvitise saamist. Viimati nimetatut ei vähendata põhjusel, et end töötuna kirja pannud inimesel jõuab kätte vanemahüvitise saamise aeg.” Songisepp selgitas, et töötuskindlustushüvitist makstakse siis, kui inimene on töötuna arvel ja täidab tööotsimise nõudeid. Töötu otsib tööd, kui ta täidab individuaalset tööotsimiskava, on valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe ka tööle asuma. Kui töötu ei ole tööd leidnud ja otsib ikka edasi, ei pea ta pärast töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemist ennast töötuna arvelt maha võtma.
Kui makstav töötuskindlustushüvitis on suurem kui vanemahüvitise määr (2009. aastal on see 4350 krooni), võidakse makstavat vanemahüvitist vähendada. Nimelt ütleb vanemahüvitise seaduse paragrahv 3 lõige 7, et „kui vanemahüvitise saaja saab hüvitise maksmise kalendrikuul vanemahüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (välja arvatud FIE ettevõtlustulu), võrdub tema vanemahüvitise suurus hüvitise ja hüvitise määra ületava tuluosa summa ning arvu 1,2 jagatisega, millest lahutatakse hüvitise määra ületav tuluosa.” Vanemahüvitise seaduse paragrahv 3 lõige 7 loetleb juhud, millal vanema-hüvitise vähendamist ei rakendata. „Antud juhul see ei kohaldu, sest küsijale makstakse töötuskindlustushüvitist. Eeltoodud sätte kohaselt aga ei rakendata vanemahüvitise vähendamist maksejõuetuse hüvitise osas,” selgitas Ira Songisepp hüvitiste erinevust.
„Vanemahüvitise vähendamine sõltub isiku tulu saamise ajast ja muudest asjaoludest vanemahüvitise väljamaksmise ajal, abi saab sotsiaalkindlustusame-tist.” Ta julgustab töötuskindlustushüvitist ning töötuna arvele-olekut puudutavates küsimustes töötukassa poole pöörduma, sest juhtumid on erinevad.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele