- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas teha karjääri, kui õpingud jäid pooleli?
OECD uurimuse kohaselt katkestab pea kolmandik Euroopa üliõpilastest oma õpingud enneaegselt. Mõne üksiku puhul võib see otsus olla õigustatud – kui selleks on mõjuvad põhjused. Ettevõtted lähenevad teemale erinevatest seisukohtadest. Paljud kaasaja nimekad isiksused on seda teinud: nt. Steven Spileberg, Günter Jauch, Bill Gates. Nad jätsid õpingud pooleli, sest ei tundunud sellest piisavat väljakutset. Seda tüüpi inimesed soovivad tegutseda nüüd ja kohe praegu, mitte raisata aega teooriate peale. Kuid mitte igaüks ei suuda asutada kohe edukat ettevõtet ning haarata otsustavalt oma elukäigu ohjadest kinni. Asudes kandideerima töökuulutustes väljapakutavatele ametikohtadele, tuleb arvestada, et lõpetamata kõrgharidus tõmbab võimaluste ringi oluliselt kitsamaks.
Erinevad hinnangud
Küsimusse, kas õpingute katkestamine on kandideerijale tülikaks veskikiviks kaelas, suhtutakse ettevõtetes erinevalt. Siiski panevad karjäärinõustajad noortele südamele, et alustatud õpingud tuleks iga hinna eest ka lõpetada. Ka juba kuuesemestrilise bakalaureuse õppe läbimisel on midagi käegakatsutavat saavutatud – esmane kvalifikatsioon. Vajadus akadeemilise kvalifikatsiooni järele kasvab jätkuvalt. Lõpetatud kõrgharidus annab kaasa palju erinevaid teadmisi, mida hilisemas tööelus hädasti tarvis läheb.Mõned ettevõtted lähenevad teemale aga teisest vaatenurgast. Näiteks elektroonikakontsern Siemens lähtub seisukohast, et poolelijäänud õpingud ei ole takistuseks eduka karjääri alustamisel ja edendamisel. Oluline on hoopis, et kandideerija profiil lubab ülesande lahendamisega toime tulla ja ettevõttele kasu tuua. Kui kandideerija suudab põhjendada, miks õpingud pooleli jäid ja miks see tema jaoks õige otsus oli, on ettevõtte uksed talle avatud.
Õpingute katkestamine kui õige otsus
Paljud tudengid kahtlevad kaua enne, kui otsustavad oma õpinguid lõplikult katkestada. Kui neid aga liiga palju tagant sundida õpinguid siiski jätkama, saavutatakse tavaliselt vastupidine tulemus. Psühholoogid nimetavad seda „apelli paradoksaalseks mõjuks“. Kui soovitada vastupidist, ehk õpinguid katkestada, otsustaksid paljud siiski stuudiumi jätkata. Oluline on olemasolevat energiat olenemata selle suunitlusest produktiivselt ära kasutada. Samas peab igaüks endale teadvustama, millised on talle tema otsuse tagajärjed.
Katkestades õpingud õigusteaduskonnas ei saa teha karjääri advokaadina, kohtunikuna ega prokurörina. Ka meditsiini- ja pedagoogikastuudium muutub ilma lõpueksamite sooritamiseta kasutuks. Vähemproblemaatiline on olukord kui katkestada näiteks kunstiajaloo või emakeele õpingud. Niinimetaud „pehmete“ valdkondade üliõpilased on algusest peale sunnitud ise leidma oma õpingutele hilisemat väljundit. Paljud proovivad seetõttu juba õpingute kõrvalt erinevaid ameteid katsetada: nt. kelneri-, ajalehe kaastöötaja- või muuseumi-ja reisijuhiametit. Mõned leiavad just sel moel oma unistuste töökoha.
Alternatiivid
Üks on selge: õpingud varna riputades tuleb leida võimalus, kuidas vajakajääki võrreldes ülikoolilõpetajatega kompenseerida. Raamatus „Karjääri väärarusaamade leksikon“ kirjeldab selle autor Martin Wehrle peatükis „Lõpetamata õpingud ei ole karjäärile takistuseks“, mida selle all mõeldakse: millist kasu saab ettevõte, kui ta valib ametisse õpinguid mittelõpetanu? Kas ta toob enam praktilisi teadmisi, parema kõneoskuse, tugevamad sotsiaalsed oskused või parema tehnilise taibukuse kui enamik algajaid? Kuidas saab neid positiivseid omadusi oma elulookirjelduse abil tõendada? Kas on ette näidata soovitajaid, praktilist kogemust, tunnistusi? Võib aimata, et need, kes on hoolsalt töökogemust soetanud, hoiavad käes tugevaid trumpe.
Just selliseid aspekte vaadataksegi ka Siemens’isse kandideerijate puhul. Kui stuudium on jäänud pooleli, et sõita võõrastesse maadesse ja koguda huvitavaid kogemusi ning olla seejuures edukas, võib osutada ka kandidaadina väljavalituks. Just projektijuhtimise kogemus ja rahvusvaheline taust võib saada määravaks. Siemens’i kontsernis on palju töövaldkondi, kus ei ole nõutud vaid formaalsed lõputunnistused, vaid just võtmekvalifikatsioonid.
Suunamuutused on lõpetajatele kergemad
Kuid on ka vastupidiseid seisukohti, mille järgi on määravaks just läbitud eksamid, alles pärast mida võib tööalane areng saada uue suuna. „Uue suuna võtmine ei tekita probleemi, kui on ette näidata lõpetatud stuudium. Läbides peale stuudiumi veel väljaõppe, ollakse juba parim kandidaat“, kõlab karjäärinõustajate arvamus.Viimastel aastatel on aga märgatud trendi, et väljaõppe kohtadele eelistatakse abiturientidele (rääkimata põhiharidusega noortest) stuudiumi katkestanuid. Osade ettevõtete seisukoha järgi on neil enam elukogemust, nad on reeglina iseseisvamad ning väljaõppel suudavad näidata suuremat vastupidavust. Just keskmised ettevõtted eelistavad sageli võtta tööle õpingutee pooli jätnuid, ning mitte vähem oluline põhjus selleks on ka asjaolu, et nende palganõudmised on ka vastavalt madalamad.
Esimene barjäär on raskeim
Hetkel kuum
Kui esimene „jala-ukse-vahele-saamise“ barjäär on ületatud, siis edasi omavad tähtsust vaid panus ja saavutused. Kui töötaja tõestab oma töötahet ja aitab ettevõtet edasi, siis ei ole ka ülemusel ühtegi põhjust teda vähem edutada kui tema eksamineeritud kolleegi.
Autor: Helle Laan
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele