Paljud tudengid kahtlevad kaua enne, kui otsustavad oma õpinguid lõplikult katkestada. Kui neid aga liiga palju tagant sundida õpinguid siiski jätkama, saavutatakse tavaliselt vastupidine tulemus. Psühholoogid nimetavad seda „apelli paradoksaalseks mõjuks“. Kui soovitada vastupidist, ehk õpinguid katkestada, otsustaksid paljud siiski stuudiumi jätkata. Oluline on olemasolevat energiat olenemata selle suunitlusest produktiivselt ära kasutada. Samas peab igaüks endale teadvustama, millised on talle tema otsuse tagajärjed.
Katkestades õpingud õigusteaduskonnas ei saa teha karjääri advokaadina, kohtunikuna ega prokurörina. Ka meditsiini- ja pedagoogikastuudium muutub ilma lõpueksamite sooritamiseta kasutuks. Vähemproblemaatiline on olukord kui katkestada näiteks kunstiajaloo või emakeele õpingud. Niinimetaud „pehmete“ valdkondade üliõpilased on algusest peale sunnitud ise leidma oma õpingutele hilisemat väljundit. Paljud proovivad seetõttu juba õpingute kõrvalt erinevaid ameteid katsetada: nt. kelneri-, ajalehe kaastöötaja- või muuseumi-ja reisijuhiametit. Mõned leiavad just sel moel oma unistuste töökoha.
Alternatiivid
Üks on selge: õpingud varna riputades tuleb leida võimalus, kuidas vajakajääki võrreldes ülikoolilõpetajatega kompenseerida. Raamatus „Karjääri väärarusaamade leksikon“ kirjeldab selle autor Martin Wehrle peatükis „Lõpetamata õpingud ei ole karjäärile takistuseks“, mida selle all mõeldakse: millist kasu saab ettevõte, kui ta valib ametisse õpinguid mittelõpetanu? Kas ta toob enam praktilisi teadmisi, parema kõneoskuse, tugevamad sotsiaalsed oskused või parema tehnilise taibukuse kui enamik algajaid? Kuidas saab neid positiivseid omadusi oma elulookirjelduse abil tõendada? Kas on ette näidata soovitajaid, praktilist kogemust, tunnistusi? Võib aimata, et need, kes on hoolsalt töökogemust soetanud, hoiavad käes tugevaid trumpe.
Just selliseid aspekte vaadataksegi ka Siemens’isse kandideerijate puhul. Kui stuudium on jäänud pooleli, et sõita võõrastesse maadesse ja koguda huvitavaid kogemusi ning olla seejuures edukas, võib osutada ka kandidaadina väljavalituks. Just projektijuhtimise kogemus ja rahvusvaheline taust võib saada määravaks. Siemens’i kontsernis on palju töövaldkondi, kus ei ole nõutud vaid formaalsed lõputunnistused, vaid just võtmekvalifikatsioonid.
Suunamuutused on lõpetajatele kergemad
Kuid on ka vastupidiseid seisukohti, mille järgi on määravaks just läbitud eksamid, alles pärast mida võib tööalane areng saada uue suuna. „Uue suuna võtmine ei tekita probleemi, kui on ette näidata lõpetatud stuudium. Läbides peale stuudiumi veel väljaõppe, ollakse juba parim kandidaat“, kõlab karjäärinõustajate arvamus.Viimastel aastatel on aga märgatud trendi, et väljaõppe kohtadele eelistatakse abiturientidele (rääkimata põhiharidusega noortest) stuudiumi katkestanuid. Osade ettevõtete seisukoha järgi on neil enam elukogemust, nad on reeglina iseseisvamad ning väljaõppel suudavad näidata suuremat vastupidavust. Just keskmised ettevõtted eelistavad sageli võtta tööle õpingutee pooli jätnuid, ning mitte vähem oluline põhjus selleks on ka asjaolu, et nende palganõudmised on ka vastavalt madalamad.
Esimene barjäär on raskeim