23. märts 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas töövestlusel külma närvi säilitada?

Töövestluste puhul räägitakse sageli trikiga küsimustest, mille suhtes tasub ettevaatlik olla. Trikiga küsimuste eesmärk on piltlikult väljendades kandideerijat kestast välja raputada. Kuidas töövestlusel iseendaks jääda?

Kas Teie partner ei pane pahaks, kui Te reisite palju? Millist ajaloolist isiksust Te imetlete? Kujutage ette, et Te ei osutu valituks – mida Te siis teete? Pea igaühele, keda on kutsutud tööintervjuule, on esitatud küsimusi, mis neid ärritasid, segadusse ajasid või suisa endast välja viisid. Kirjalikus vormis testide korral saavad kandideerijad end ette valmistada ja kasutada abimaterjale, kuid suulise töövestluse korral saab loota vaid iseendale ning valmis tuleb olla spontaanseks vastamiseks.

Miks esitatakse trikiga küsimusi?

Trikiga küsimus- see kõlab pisut halvasti. Justkui oleks tegemist värbaja tahtliku katsega tööotsijat millessegi sissemässida. Tegelikkuses on need sageli lihtsalt ootamatud või kaudsed küsimused, mille läbi püütakse teada saada inimese hoiakut teatud asjade suhtes. Tööotsijad unustavad sageli, et värbajad peavad ju lühikese vestluse jooksul looma endale pildi täiesti võõrast inimesest.

Raskete küsimuste eesmärk on testida ka kandideerija pädevust - kui hästi on ta end ette valmistanud ning kuidas tuleb ta toime stressisituatsioonis. Sel moel saab selgitada, kas kandidaat jääb vaatamata situatsiooni raskusele iseendale kindlaks ning säilitab argumenteerimisoskuse.

Tähelepanu: kandideerijal ei maksa ise endale lõksu üles seada

Loomulikult võivad sääraste raskete küsimuste esitamiseni viia hoopis kandideerija poolt esitatud avaldustes olevad vasturääkivused, kui millegagi on ülepakutud või miski näib segane. Sellisel juhul ei saa välistada, et töövestlusel esitatakse peaasjalikult ainult ebamugavaid küsimusi.

Mõned kandidaadid suudavad juba esimeste küsimuste puhul hädasse jääda ning tunnetavad neid kui trikiga küsimusi: Näiteks, kui tööotsijal palutakse enda kohta rääkida ning ta ei suuda seda ei lühidalt, ei sisukalt ega ka mitte vastavalt väljapakutud ametikohale teha.Kuidas peaks väidetavate trikiga küsimuste peale reageerima?

Igal juhul tuleks proovida jääda rahulikuks ja sõbralikuks ning vastata argumenteerivalt. Vastuse sisu on loomulikult sama oluline kui vastuse andmise viis. Alati tuleks jääda iseendaks. Kui vastata pelgalt stereotüüpselt, nii nagu mõnest nõuandvast allikast päheõpitult, kukutakse konkursilt õige pea välja. Nõuanded on head ja vajalikud, et ennast töövestluseks ette valmistada, kuid vaid selleks, et saada tunnetus, milleks tuleks valmis olla. Sobivad vastused ootamatutele küsimustele tuleb siiski endal välja mõelda.

Selleks tuleks enne vestlusele minekut iseendas selgusele jõuda ja selgitada enese jaoks, mis on su tugevad ja nõrgad küljed. See loob olulisima aluse, millele ebamugavate küsimuste korral õigesti reageerida.

Mõned konsultandid soovitavad koguni koostada endale nimekiri ebameeldivatest küsimustest. Nende abiga saab teha eeltööd, et leida sobivaid argumente. Paluda võib ka mõnda sõpra, et see esitaks värbaja rolli.

Hädavale on parem kui vastamata jätmine

Mitte mingil juhul ei maksaks kandideerijal vastata ebamugavatele küsimustele vastuküsimustega. See jätab ennasttäis, üleoleva mulje ja selline strateegia viib vestluse ummikusse. Ka vestluse nn. metatasemele viimine – kui räägitakse sellest, mil moel üksteisega räägitakse – ei ole soovitatav. Sellised manöövrid näeb kogenud personalitöötaja kiiresti läbi ning pigem tuleb sellest kandidaadile negatiivne „linnuke kirja“.

Ka lubamatute küsimuste korral ei peaks kandideerija hakkama vastulööki andma. Lubamatute küsimuste all on mõeldud küsimusi lastesoovi, haiguste, usulise ja poliitilise kuuluvuse kohta. Vaatamata sellele, et küsimused neil teemadel kandideerijale teatud mõttes ebamugavad võivad olla, on väike hädavale parem vastus kui vastamata jätmine. Põhjuseks on asjaolu, et kui kandideerija peaks sel moel töölepingu sõlmimiseni jõudma, ei mõjuta see „vale vastus“ selle töölepingu kehtivust enam kuidagi. Vestluse käigus vastamata jätmise puhul tuleb aga arvestada, et „Mitte-vastamine annab ka vastuse“.

Allikas: www.monster.de

Autor: Raamatupidajate Koolituskeskus RAKS

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700