„Mind koondati, kuid asemele võeti kohe teine inimene, kes teeb täpselt sama tööd, nagu tegin mina,” alustas oma lugu toimetusse helistanud keskealine naine. Uue töötaja ametinimetus on teine, aga tööülesanded samad, nentis kõrgharidusega, nüüd juba endine rahvusvahelise firma töötaja. Töölepingu lõpetamist ta siiski ei vaidlustanud, sest ei suudaks edasi töötada asutuses, kus koondamises nähakse käepärast võimalust juhile ebasümpaatsetest töötajatest lahtisaamiseks. Kallis vallandamine1990. aastate lõpus levinud viis töötajate väljavahetamiseks – koondamine – pole kuhugi kadunud, kuigi majandusraskuste tõttu (loe: koondamishüvitise suuruse tõttu) tuleb seda ette palju harvem. Nii lubavad järeldada toimetusse tulnud e-kirjad ja telefonikõned. Mida ütleb tööseadus? Töötajat saab koondada siis, kui tema tööülesanded kas kaovad või need jaotatakse ümber. Töökohta enam ei ole, tööd inimesele anda ka enam pole. Järelikult tuleb ta koondada. Kui töökoht jääb alles ning nimetatakse lihtsalt ümber, ei saa koondamisest rääkida. Helistajal olnuks õigus 30 päeva jooksul oma töölepingu lõpetamine tööinspektsioonis vaidlustada, nentis ametiühingute keskliidu jurist Nelli Loomets. „Uue töötaja töölepingut tal õigus näha ei ole, nii ei saa ta sada protsenti kindel olla, et asemele võetud inimese tööülesanded on täpselt samad, mis olid temal,” selgitas Loomets. „Küll saab ta esitada avalduse oma töölepingu lõpetamise vaidlustamise kohta tööinspektsiooni ja selles öelda, miks ta peab koondamist ebaseaduslikuks. Edasi nõuab tööinspektsioon ise töö-andjalt vajalikud dokumendid, et asja üle otsustada.” Üks on aga Loometsa sõnul selge: kui tööülesanded on samad, mis olid koondatul, ei saa mingil juhul rääkida koondamisest.