Saka-Ontika-Toila pankrannik
Saka-Ontika-Toila pankrannik on kuulutatud Eesti loodusmaastike sümboliks. Oma unikaalsuse tõttu on pankrannik kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Paekallas tekkis arvatavasti 60 miljonit aastat tagasi. Ühe teooria järgi on oma osa paekalda kujunemisel Ürg-Neeva jõel, mille sängiks oli praegune Soome laht. Oma praeguse kuju on pank omandanud viimase 11000. aasta jooksul. Tükati võib pangal kohata "purjus metsa", mis on tekkinud maapinna libisemise ja lihkega. Mäeinstituudi professor Mait Mets peab aga kaldus puudega metsa suhteliselt ohtlikuks – seega tasuks kindlasti ettevaatlik olla.Kuremäe klooster
Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster ehk Kuremäe klooster on õigeusu nunnaklooster, mis asub Illuka vallas Kuremäe külas. Klooster on rajatud aastatel 1892–1895.On olemas selline pärimus, et kord ühel hommikul nägi eestlasest karjane eluandva allika lähedal mäel suursugust Emandat imekaunis säravas roivastuses. Ent niipea kui karjus mäele läheneda püüdis, nägemus kadus. Eestlane pöördus tagasi oma karja juurde ning nägemus ilmus taas mäele. Nii sündis mitu korda järjest. Koju tagasi pöördunud, jutustas karjus sellest ilmutusest ka teistele külaelanikele. Moned neist suundusid teise päeva varahommikul mäele ja nägid samuti allika läheduses imekaunist Naist heledas hiilgavas roivastuses. Ent niipea kui nad ligemale astusid, kadus ilmutus kohe. Kolmandal päeval kordus seesama lugu. Siis tousid külaelanikud mäkke ning leidsid kohalt, kus oli end näidanud suursugune Emand, vanaaegse pühakuju... Kuna nad koik olid luterlased, siis ei suutnud nad moista, mis on ikoonil kujutatud. Eestlased andsid pühakuju lähimasse moisa teotööle tulnud vene õigeusklikele talupoegadele Jaama külast ning jutustasid, kuidas nad olid selle leidnud. Õigeusklikud moistsid kohe, et see on Jumalaema Uinumise pühakuju.Kuremäe kloostri kohta on pärimusi veelgi ja ka kloostri ajalugu on üsna kirev – huvilistel tasuks kindlasti selle kohta lisamaterjali otsida.Kloostri hooned on püstitatud tervikut silmas pidades: nunnade elumajad, talvekirik-söögimaja, haigla, Jumalaema Uinumise peakirik, kellatorn, Pühad Väravad, kool ja võõrastemaja. Koostriaias kasvab tamm tüveümbermõõduga 4,3 meetrit. See on usklike hulgas püha puu. Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise peakirik, mis ehitati aastatel 1908–1910. Selle arhitekt oli Mihhail Preobraženski. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Seal on ruumi 1200 inimesele. Aastail 1917–1923 oli klooster evakueeritud Rostovisse Jaroslavi kubermangus, Vabadussõja ajal oli kloostri hoonetes tüüfusehaigla. Pärast Eesti iseseisvumist konfiskeeris Eesti valitsus 1919 enamiku kloostri maadest ja allutas selle Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule, mis ei allunud alates 1923. aastast Moskvale. Teise maailmasõja ajal asutasid sakslased kloostrisse kontsentratsioonilaagri. Hetkel elab kloostris üle saja nunna ja noviitsi. Olgugi, et huvilistele ei ole kogu kloostri territoorium avatud, jätkub uudistamist siiski küllaga.Purtse Hiiemägi
Purtse Hiiemäe kõrgelt lõunaservalt paistavad selge ilmaga Kiviõli mäehiiglased, Kohtla-Järve tuhamäed ja Tütarsaared Soome lahes. Hiiemäele rajati 1991. aastal Kurjuse Ohvrite leinapark. Pargi väravaks on kommunistliku repressiooni läbi kannatanute ja hukkunute mälestuseks püstitatud kellatorn. Kellatorni graniidist tahvlil on tähenduslikud sõnad:"Nende piina-pigistused, nendevaeva-väsimused, muistsed kallidmälestused kostku meile kustumata."Pargi osaks on maakondade esindajate ja paljude valitsusjuhtide, organisatsioonide esindajate ning üksikisikute poolt istutatud tammed. Pargi südameks on Eestimaa kannatuste kaart, kus iga maakonnanime juures olev lipik märgib küüditamiste ohvrite arvu. Jätkates üle seljandiku teed merepoole, näete raugastunud ohvripärna ja iidset kohtuküngast. Põlispuudega kaetud künkal oli väidetavalt muistne kohtumõistmiskoht.Valaste juga
Ida-Virumaa üks kaunimaid ja romantilisemaid kohti on kindlasti Valaste juga. Lisaks sellele kannab juga ka tiitit „Eesti kõrgeim juga“. Aastaajast olenemata pakub juga silmailu ka kõige nõudlikumale ilugurmaanile. Kohalike seal on levinud arvamus, et Valaste oja ja ka Valaste juga on inimese kätetöö. Räägitakse Kraavi Jüri nimelisest mehest, kes olla mitmeid inimpõlvi tagasi Valaste oja kaevanud. Kuid, kas ka enne Kraavi Jüri kaevetöid antud kohal vesi looduslikus sängis voolas, seda ei mäletata. Ka Kraavi Jüri kaevetööde aeg on selgusetu.Et juga ja erinevad geoloogilised kihistused paremini näha oleksid, on territooriumile rajatud vaateplatvorm. Vaateplatvormil seistes tekib tunne nagu juga langeks otse vaataja poole – juba selle elamuse pärast tasub kõnealust piirkonda külastada.
Autor: Meelike Tammemägi