Autor: Reet Teder • 4. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lühidalt:

·

·        

·        

·

23. aprillil lõppes arutelu töölepingu seaduse (TLS) eelnõu üle, mida olime mitmeid kuid koos EAKLi, TALO, Tööandjate Keskliidu, Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajatega arutanud. Meie eesmärk oli muuta töösuhete regulatsioon võrreldes praegu kehtivaga lihtsamaks, paindlikumaks, vähendada bürokraatiat ja üleliigseid formaalsusnõudeid. Pidasime silmas ka seda, et töötu positsioon ei saa olla sedavõrd kindlustatud ega mugavam töötaja omast, et inimesed enam töötada ei tahakski. 

Tänu kokkulepetele ja kompromissidele saigi eelnõu valmis ja viimistletud. Uus TLS ühendab endas senise töölepingu seaduse, töö- ja puhkeja seaduse ning palgaseaduse sätted. Eelnõu ja selle seletuskirjaga saab tutvuda meie veebilehel „Majanduspoliitika“ alamrubriigis „Aktuaalset“. 

Eelnõu rakendumiseni läheb veel aega. See läbib tavapärase kooskõlastusringi, misjärel läheb Valitsusse ning siis Riigikokku vastuvõtmiseks. Loodan, et praeguseks kokku lepitud tasakaalu suudetakse ka Riigikogus säilitada ja seadus vastu võtta. Jõustuma peaks uus seadus alles aastast 2010. See annab meile kõigile – tööandjatele, töötajatele ja kogu ühiskonnale – piisava aja, et seadust tundma õppida. 

Mõned nopped uuest seadusest  

Tähtajatu töölepingu sõlmimisega seonduv on eelnõus praegusega võrreldes üldjoontes sama. Töösuhetes väheneb bürokraatia, näiteks kaob kohustus pidada tööraamatut või kooskõlastada sisekorraeeskirju Tööinspektsiooniga. Enam ei pea pidama ka eraldi õhtuse aja arvestust. Kaob ära isikukaartide kohustuslik vorm. 

Tähtajalise töölepingu sõlmimine muutub kergemaks, seda määrav alus on töö ajutine iseloom. Samas on tähtajaline tööleping pooltele siduv tähtaja saabumiseni. Kui tööandja soovib seda enne tähtaega (v.a vääramatu jõu tõttu) üles öelda, peab ta maksma töötajale hüvitist, mis vastab tähtaja saabumiseni saada olevale töötasule. Eritingimustes tehtava töö eest makstakse kõrgemat tasu. Ületunnitöö eest makstakse 1,5-kordset töötasu. Öisel ajal (kl 22.00–06.00) tehtud töö eest saab töötaja 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Riigipühal tehtud töö tasustatakse 2-kordselt.

Mida tähendab koondamine töötaja jaoks?  

Koondamise korral saadava töötuskindlustushüvitise suurus võrreldes praegu kehtivaga tõuseb. Esimesed 100 töötuse päeva makstakse 70% töötaja keskmisest palgast (praegu 50%); 101 ja rohkem päeva eest makstakse 50% töötaja keskmisest palgast (praegu 40%). Töötuskindlustuse miinimumtase tõuseb ning see on 50% eelmise aasta miinimumpalgast. 

Mida tähendab koondamine tööandja jaoks?  

Alla 1 aasta töötanud töötajatele tuleb koondamisest ette teatada 15 kalendripäeva (praegu 2 kuud), 1–5 aastat töötanutele 30 kalendripäeva (praegu 2 kuud), 5–10 aastat töötanutele 60 kalendripäeva (praegu 3 kuud) ning üle 10 aasta töötanutele tuleb koondamisest ette teatada 90 kalendripäeva (praegu 4 kuud). 

Koondamishüvitist tuleb tasuda: 1–5 aastat töötanutele 1 kuu; 5–10 aastat töötanutele 2 kuud, millest 1 kuu katab Töötukassa; üle 10 aastat töötanutele 3 kuud, millest 2 kuud katab Töötukassa. Üle 20-aastase staažiga töötajatele kehtestatakse 5-aastane üleminekuperiood (pärast seaduse jõustumist). Selle aja jooksul koondatud inimestele säilib 4-kuuline koondamishüvitis. Sisuliselt langeb tööandja jaoks koondamishüvitis töötaja staažist sõltumata 1 kuu peale. 

Töötukassa koormus suureneb, sest see maksab osaliselt koondamishüvitisi. Lisaks hakkavad töötuskindlustust saama ka need inimesed, kes on lahkunud töölt omal soovil. Nende hüvitise suuruseks jääb 40% töötaja keskmisest palgast. Õigus hüvitist saada tekib siis, kui viimase 5 aasta jooksul on töötaja eest tehtud töötuskindlustusfondi vähemalt 4 aasta jagu sissemakseid. (Kommentaariks: töötaja 10 aasta maksed töötuskindlustusfondi katavad tema 1 kuu töötasu). Töötutoetus tõuseb 50%-le eelmise aasta alampalgast. 

Uue seadusega soodustatakse igati elukestvat õpet. Näiteks õppepuhkus, mille jooksul säilitatakse töötaja keskmine palk, pikeneb 20 kalendripäevani. Praegu antakse tööalaseks koolituseks puhkust 14, tasemeõppeks 10 kalendripäeva. Üldse antakse õppepuhkust kokku 30 kalendripäeva aastas. Tasemeõppes saavad õppepuhkust nii osa- kui ka täiskoormusega õppijad. Investeeringud töötaja tasemeharidusse vabastatakse erisoodustusmaksust. 

Töötaja vastutusest  

Kahju tahtliku tekitamise korral vastutab töötaja kogu tekkinud kahju eest. Kui töötaja on tekitanud tööandjale kahju hooletuse tõttu, vastutab ta selle eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjusid vältida või kindlustada. 

Tööandja võib töötajaga sõlmida varalise vastutuse kokkuleppe, mille kohaselt vastutab töötaja tema käsutusse antud vara säilimise eest, sõltumata süüst. Kokkulepe kehtib, kui see on sõlmitud kirjalikult, see on töötajale äratuntavalt piiritletud, juurdepääs varale on ainult kindlalt määratletud töötajate ringil, töötaja vastutusele on sätestatud rahaline ülempiir ning töötajale makstakse regulaarselt mõistlikku hüvitist. 

Tööandja vastutusest 

Tööandja vastutuse üldpõhimõte on järgmine: kui tööandja on rikkunud töölepingut, peab ta maksma töötajale hüvitist. Eriline kaitse on sealjuures rasedal ja töötajate esindajal. Näiteks kui tööandja vabastab sellise töötaja ilma põhjuseta, tuleb tal maksta töötajale kõrgendatud hüvitist. Töötajal on õigus valida, kas ta soovib: a) ennistamist ja kohtuvaidluse ajal saamata jäänud palka, millest lahutatakse maha samal perioodil teisel töökohal teenitud töötasu, või b) 6 kuu keskmist palka. Muul juhul on tööandjal valida: kas töötaja ennistatakse tööle ja tööandja maksab vaidluse aja eest saamata jäänud palka, millest lahutatakse maha samal perioodil teisel töökohal teenitud töötasu, või maksab tööandja töötajale hüvitiseks 3 kuu keskmise palga. 

*** 

Kõik eespool nimetatud osapoolte esindajad allkirjastasid 23. aprillil delegatsioonide kokkulepe töölepingu seaduse eelnõu kohta. See sisaldab alljärgnevat:

Läbirääkimistel osalenud delegatsioonid kinnitavad kokkulepet töölepingu seaduse eelnõu kõigis sisulistes põhimõttelistes küsimustes. Delegatsioonid kinnitavad, et eelnõu edasise menetlemise käigus tehakse eelnõu teksti tehnilisi, redaktsioonilisi ja keelelisi muudatusi. 

Lisaks töölepingu seaduse eelnõus kokkulepitule kinnitavad delegatsioonid järgmist: 

Töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmine

Tööturu institutsioonide ümberkorraldamine

Töötuskindlustuse ümberkorraldamise mõjuanalüüs

Elukestva õppe edendamine

Öötöö piirangu kehtestamine

Töölepingu seaduse eelnõu menetlemine

Tööraamat

Õhtuaja regulatsiooni kehtetuks tunnistamine