28. aprill 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kinnipidamised palgast

Töötaja palgast kinnipidamisi võib tööandja teha kolmandate isikute kasuks (nt riik, kohtutäituri nõutud summad) ning enda huvides (nt töötaja poolt tööandjale tekitatud varaline kahju, töötajale ekslikult makstud summad) seaduses sätestatud alustel ja korras. Palgast kinnipidamise alused, ulatus ja täpsem korraldus on sätestatud palgaseaduse §-des 36 ja 37 ning täitemenetluse seadustiku §-s 132.

Palgaseadus sätestab, missugused summad võib töötaja palgast kinni pidada, ning täitemenetluse seadustik sätestab palgale sissenõude pööramise (s.o kinnipidamise) ulatuse.

Vastavalt palgaseadusele võib töötaja palgast ilma tema nõusolekuta seadusega ette nähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada:

Eesti Vabariigi töölepinguseaduse §-des 82 ja 85 ning § 86 punktides 1, 2, 3, 4, 9 ja 10

Töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul võib palgast kinni pidada ka töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid.

Kui tööandja on töötajale arvutusvea tõttu maksnud palka või hüvitist ettenähtust rohkem, on tal õigus rohkem makstud summad töötajalt kinni pidada kolme kuu jooksul, arvates nende maksmise või töötaja pangakontole ülekandmise päevast, kui töötaja ei vaidle nende kinnipidamise aluse või suuruse vastu.

Muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole üle kantud summad tagasinõudmisele ei kuulu, v.a juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Teadvalt esitatud valeandmete või võltsitud dokumentide alusel liigselt makstud summasid on tööandjal õigus tagasi nõuda seaduses ette nähtud aja jooksul.

Summadele, mida vastavalt palgaseadusele võib töötaja palgast kinni pidada, seab piirangud täitemenetluse seadustik.

Vastavalt täitemenetluse seadustikule ei või arestida töötaja sissetulekut siis, kui see ei ületa kuu palga alammäära või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele on 2008. a kuupalga alammääraks täistööaja korral 4350 krooni ja tunnipalga alammääraks 27 krooni. Need on summad, mis peavad töötajale pärast kõikide palgast kinnipidamiste teostamist kuupalgana alles jääma.

Juhul, kui töötaja palk on kinnipidamisele mittekuuluvast osast (ehk palga alammäärast) suurem, võib seda ületavast kuni viie palga alammäära suurusest osast (ehk 21 750 kr) arestida 2/3, seda ületavast sissetulekust aga kogu sissetuleku tingimusel, et arestitav osa ei ületaks 2/3 kogu sissetulekust. Piirangut ei kohaldata juhul, kui sundtäidetakse lapse elatise nõuet.

Oluline on jälgida, et töötaja palgast kinnipidamiste teostamisel peetaks kõigepealt kinni seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud ja seejärel täitemenetluse seadustiku alusel kinnipidamisele kuuluvad summad. Seega on kõikides käesolevas artiklis toodud näidetes töötaja kuupalga all mõeldud netopalka (ehk palka, millest on kohustuslikud maksud maha arvatud).

Näide 1. Töötaja kuupalk on 12 000 kr, pärast palgast kinnipidamisi peab talle kuupalgana maksmiseks jääma vähemalt 4350 kr. Ülejäänud 7650 kroonist on võimalik kinni pidada 2/3 ehk 5100 kr.

Juhul, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa (ehk summa, mis peab töötajale kuupalgana alles jääma) iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Erandiks antud küsimuses on lapse elatise nõude sundtäitmine – antud piirang sellele ei laiene. Ülalpeetavateks on perekonnaseaduse kohaselt alaealised lapsed või abi vajav töövõimetu täisealiseks saanud laps, samuti töövõimetu abikaasa, abivajavad töövõimetud vanemad, vanavanemad, lapselapsed, vennad, õed ning teised perekonnaliikmed.

Tööandjal tuleb ülalpeetava kohta kinnipidamisele mittekuuluv osa arvesse võtta siis, kui tal on andmed töötaja ülalpeetavate kohta. Seega – kui töötaja ei avalda tööandjale andmeid ülalpeetavate kohta, ei ole tööandjal võimalik täita täitemenetluse seadustikus sätestatud piiranguid.

Näide 2. Töötaja kuupalk on 15 000 kr ja tal on 2 alaealist last ning töövõimetu abikaasa ehk 3 ülalpeetavat. Ühe ülalpeetava jaoks kinnipidamisele mittekuuluv osa on 4350 kr-st 1/3 ehk 1450 kr. Kuna ülalpeetavaid on kolm, tuleb 1450 korrutada kolmega ehk kolme ülalpeetava jaoks kinnipidamisele mittekuuluv osa on 1450*3=4350 kr. Seega kuulub töötajale väljamaksmisele 4350+4350=8700 kr. Alles jäänud 6300 kroonist võib kinni pidada 4200 kr.

Töötasust kinnipidamiste arvestamisel soovitame parima töövahendina raamatupidajale kasutada justiitsministeeriumi kodulehel asuvat „Võlgniku sissetuleku arestimise skeemi”, mis nõutavate andmete sisestamisel arvutab automaatselt välja summa, kui palju töötaja palgast, arvestades tema palga suurust ja ülalpeetavate arvu, võib kinni pidada ühes kuus.