Autor: Raamatupidaja.ee • 27. jaanuar 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ümbrikupalkade piiramine on kõigile vajalik

Kuigi aasta-aastalt on ümbrikupalga saajate ja maksjate hulk stabiilselt vähenenud, leidub Eestis endiselt äriühinguid, mis varjavad töötajatele tehtavaid väljamakseid, ning töötajaid, kes on nõus sellega leppima.

Maksu- ja Tolliameti andmetel sai 2007. aastal ca 11,6% Eesti töötajatest ümbrikupalka ning selle tõttu jäi riigil kogumata 2,7 miljardit krooni makse.

Käesoleval aastal paneb maksuhaldur suurt rõhku sellele, et teadvustada ümbrikupalkadega seotud riske, teha ennetustööd. Samuti viiakse läbi kontrollreide ja teostatakse järelvalvet. Maksuhaldur monitoorib Eesti majanduses toimuvat tähelepanelikult ning reageerib vastavalt riskidele.

Ühe esimese sammuna ümbrikupalkade piiramiseks saatis Maksu- ja Tolliamet märgukirjad 1000 ettevõttele, mille puhul on amet tuvastanud kõrge tegelike väljamaksete varjamise riski. Maksuhalduri hinnangul jääb nende 1000 ettevõtte puhul kokku riigieelarvesse laekumata vähemalt üks miljon krooni päevas.

Märgukirjades informeerib maksuhaldur äriühinguid nende töötajatele tehtud väljamaksete madalast konkurentsivõimest võrreldes piirkonna- ja tegevusala keskmistega, mis võib viidata töötajatele mitteametlike väljamaksete tegemisele. Samuti analüüsib MTA olemasolevate andmete alusel isikute eluviisi vastavust nende poolt deklareeritavatele tuludele. Ettevõtetel soovitatakse üle kontrollida raamatupidamise- ja maksudega seonduvad andmed ning vajadusel teha vastavad parandused.

Kõigil on võimalus oma maksukäitumist parandada

MTA ülesanne on muuhulgas ka seadusliku majandustegevuse kaitsmine vähendades ebatervet konkurentsi. Märgukirjade saatmise puhul on tegemist ühe olulisema meetmega Maksu- ja Tolliameti kontrolli tegevussuunas ning mitteametlike palkade maksmise tõkestamises.

Maksuhalduri eesmärgiks maksude tasumise õigsuse kontrollimise kõrval peab pidama ka maksuseaduste rikkumise ennetamist ning selle asemel, et esimese meetmena ettevõtteid maksurevisjonide ja süüteomenetlustega koormata, antaksegi neile võimalus ise esmalt oma majandustegevus seadustega kooskõlla viia.

Teavituskirjad edastatakse ka 2000 füüsilisele isikule. Sellega juhib maksuhaldur isikute tähelepanu sotsiaalsetele garantiidele ja soovib tõsta isikute teadlikkust maksude tasumise vajalikkusest.

Ümbrikupalgad on probleemiks, mis mõjutavad meie kõigi elu. Maksutulu suunatakse tagasi ühiskonnaliikmeteni avalike hüvede näol. Maksudest saadud vahenditest korrastatakse maksumaksja kodukoht, antakse talle arstiabi ja haridus. Samuti tagab maksutulu näiteks meie kõigi turvalisuse. Samas tähendab aus palk igale töötajale ka olulisi isiklikke hüvesid ja sotsiaalseid garantiisid.

 

Ausast palgast võidab terve pere

Turvaline töösuhe ja elukeskkond on suur väärtus. Selle loomisele saame ise kaasa aidata, kui teadvustame, milleks meie panus on vajalik, kuidas seda kasutatakse ja mida me vastu saame. Ametlik sissetulek annab meile kindlustunde suhetes tööandja ja pankadega ning sotsiaalse garantii haigestumisel, peret luues ja vanaduspõlves.

Sotsiaalsest garantiist rääkides tasub esmalt mõelda vanemapalgale, mis kompenseerib laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu ning aitab ühitada töö- ja pereelu. Hüvitise suuruseks kuus on reeglina 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kuu keskmisest palgast. Samuti oleneb ametlikust sissetulekust isapuhkuse tasu suurus.

Meie tulevane pension sõltub aasta jooksul tööandja poolt tasutud sotsiaalmaksust ja meie enda panusest pensionisammastesse.

Viimastel aastatel on suur hulk kaasmaalasi soetanud või vahetanud kodu. Vaatamata kinnisvaraturu rahunemisele seisab see paljudel alles ees. Pankadest laenu või liisingu taotlemisel eelistatakse neid, kellel on kindel ametlik sissetulek.

Töölepingus kindlaks määratud palk annab meile kindluse ka töösuhetes. Mõnigi  ümbrikupalga saaja võib tuua näiteid, kuidas tema haigusraha või puhkusetasu on olnud teenitud palgast väiksem. Ka nende maksmise aluseks on ametlikult deklareeritud palk.

Kuni esimese tõsise tööõnnetuseni ei teata kahjuks, et tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse saanud töötajal on õigus tööandjalt nõuda tekitatud kahju hüvitamist sõltuvalt palga suurusest, kui tervisekahjustus on tekkinud tööandja süül.

Kiire majandustõusu ja sellega kaasneva kindluse tõttu tööturul teatakse vähem, et tööandja maksejõuetuse või kollektiivse koondamise korral on meil õigus töötuskindlustuse hüvitisele. Selle eesmärgiks on kindlustada edasine toimetulek ja ühtlasi toetada tööotsinguid.

Ümbrikupalkadest vabanemine - kõigi ühine huvi

Seega on oluline, et mõistaksime ausa maksukäitumise olulisust, sest see vähendab oluliselt riske, mis ümbrikupalkade kindlasti kaasnevad. Maksu- ja Tolliamet teeb omalt poolt kõik, et piirata ümbrikupalga saajate ja maksjate arvu, kuid sellest on vähe abi ilma ühiskondliku tauniva suhtumiseta. Ümbrikupalga maksja ei tee töötajale head, vaid paneb ta oluliste riskide ette. Samamoodi põhjustab maksude osaline või täielik maksmata jätmine ebaausat konkurentsiolukorda turusituatsioonis. Meie kõigi ühine huvi on, et ümbrikupalkade osakaal väheneks edaspidigi. Igaühel on võimalus enda käitumist muuta või oma lähedasi sellele suunata.

Kas Sinu eest on maksud makstud?

Kontrolli oma andmeid e-maksuametis/e-tollis!Täpsem info www.emta.ee

Infot ümbrikupalga juhtumite kohta saab anda MTA tasuta vihjetelefonil 800 4444 ja.

e-posti aadressil [email protected]

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700