Raamatupidaja.ee  • 18. detsember 2007
Jaga lugu:

Lemmi Oro: Raamatupidaja peab oskama numbritega ka midagi peale hakata

Kuuldavasti oli huvi teie ettekande vastu sel Pärnu raamatupidamiskonverentsil suur. Millest rääkisite?

Mul oli sel korral veidi veidravõitu teema -valik, rääkisin raamatupidaja rollidest. Tahanrõhutada, et eelkõige peab raamatupidajaolema kõikide majandustehingute kirjendaja –kõik, mis äris toimub, tuleb raamatutessekirja panna. Teine asi, mida ma väga loodan,on see, et nad pärast nendest numbritest kaaru saavad. Tegelikult pannakse numbrid kirjaselleks, et teha mingeid otsuseid, plaane,saada selgust, kas läheb hästi või ei. See onminu nägemus sellest, milleks raamatupidajatvaja on.

Teisalt, natuke tähtsustatakse raamatu -pidaja kui maksumaksja esindaja rolli üle.Isiklikult saan aru, et Eesti maksusüsteemon suhteliselt lihtne ja me püüame tõesti,et maksukohustused jookseksid välja raamatupidamisarvestusest. Või vähemaltpeaks maksukohustuste täitmiseks suhteliselt vähe täiendavaid kulutusi tegema,aega või raha või mida iganes. Nagu sedakenasti kutsutakse – administratiivne koormusmaksude maksmisel peaks väikeolema.

Vist võtsin ka liiga suure suutäie ette, üritasinselgitada, mida toob kaasa majandusepehme maandumine maksudes. Ma püüdsinnatuke rääkida majanduse pildist. Ma iseotseselt majandusprognoosiga ei tegele,seda teeb meie makromajanduse osakond.Aga ega me siin ei saa ka pimesi makse siiasinnasummida, olgu siis poliitiline otsusmilline tahes, me peame mingit ettekujutustmõjude osas omama. Ütlesin ka omaseisukoha välja, et minu arvates ei saa maandumisesträäkida, see tähendaks, et metuleme maa peale ehk nulli, aga majanduskasv nii väikseks ka ei saa minna.

Poole aasta jooksul ahmisin kõikjalt infotkokku, olgu siis SEB-i ülevaated või BaltimaadeArengufoorum, mis siin suurejooneliselt just peeti, või IMF-i Euroopa väljavaadevõi kas või meie konverentsi programm, Konjunktuuriinstituudibaromeetrid, mida iganes.

Jäin ise rahule ja mul on selline tunne, etpublik ka. Loodan, et nad said midagi sellist,mida nad iga päev ei kuule.

Mis ootab meid järgmisel aastal maksundusesees?

Aktsiisitõusud ootavad meid. Alkoholi hindpeab tõesti olema selline, et ta ei oleks vägalihtsalt kättesaadav. Mõistlik oleks olnudaktsiise tõsta samm-sammult, mitte üllatamavõi koguni ehmatama maksumaksjat. Agameie ei ole otsustajad, me saame vaid nõuanda.

Võib ju öelda, et ära joo ega suitseta, agailma kütuseta ei saa kuidagi ja kõik peavadmõtlema, kuidas hakkama saada. Seda saabkäsitleda kui sõnumit, et Eesti tootmine onenergiamahukas. Mul ei ole täpselt peas, agakui Soome tarbija ostukorvis on 3,5 protsentienergeetikat, siis Eestis on 7 protsenti,täpselt kaks korda rohkem. See tähendab, etigasugune energiahindade tõus lööb meidkaks korda kõvemini kui soomlasi – aga ilmastikutingimusedon meil pigem soojemad.Siin on koht mõtlemiseks.

Mis saab ettevõtte tulumaksuga?

Viimane ja tegelikult kõige praktilisemteema oli ettevõtte tulumaks, mille eelnõupeaks Riigikogu kohe algatama. On olemasvalitsusliidu otsus, et jätkatakse tänase süsteemiga,on kabineti otsus, oli pressikonverents, aga kuni keegi pole veel eelnõu näinudega pole seadust vastu võetud, ei saa otsuseidteha, eelkõige neid, millest sõltub, kasinvestor tuleb Eestisse või ei.

Põhimõtteliselt me maksustaksime jätkuvaltjaotatud kasumit, mida on korrigeeritudvastavalt maksureeglitele. Nagu tulumaksuseadusesenne 2000. aastat: kui kulutusion tehtud üle lubatud piirmäärade, siis needkulutused lähevad maksu alla. Lisaks on veelüks muudatus: likvideerimisjaotisi maksustameka uue põhimõtte järgi, äriühingutasandil. Kui kasum on teenitud Eestis, siissõltumata sellest, kas seda jaotatakse ettevõttetegevuse jooksul või jaotatakse siis,kui ettevõte ennast likvideerib, maksustatakseäriettevõtte tasandil.

Täna maksustataksesaaja tasandil see viimane kasum,mis on likvideerimisjaotiste nime all.Täna on maksukonkurents eriti ettevõttetulumaksu tasandil väga terav ja me ei tahakska kapitali liikumisele takistusi teha. Kui tänamaksustame topelt neid kasumijaotisi, midasaab aktsionär, kellel on vähem kui 15-protsendilineosalus, siis uue mõtte järgi eitahaks me üldse mitteresidentidele makstavateltdividendidelt maksu kinni pidada, stloobuda täielikult topeltmaksustamisest igasuguseosaluse juures.

Kui aga Eesti „saapavabrik” on kõigileeestlastele saapad jalga tootnud ja kui tanüüd tahaks minna Gruusiasse, Bulgaariassevõi kuhu iganes „saapaid tootma”, siis kanemad peaksid saama rahulikult sinna minna.Me ootaksime nende kapitali koju ega teeksselleks takistusi ning vastutaksime selle tulutäielikult Eestis maksustamise eest. Täna melubame välismaal makstud maksu maha arvataainult Eestis kasumi maksust, aga eelnõukohaselt igasugusest maksukohustusestaastadeklaratsiooni alusel.

Kas teid konverentsidele kutsutakse sageli?

Pakkumisi on küll palju, aga ma ütlen ära.Sellel aastal pole ma peaaegu üldse esinenud, Pärnu oli ainus. Tööd ja muid kohustusion palju ja rahva ette võib minna allessiis, kui on midagi öelda ja selleks tuleb põhjalikultvalmistuda.

Olete te rahandusministeeriumis jubakaua töötanud?

Augustist 1995, nii et üldse mitte kaua.Maksunduses olen ma novembrist 1991,alustasin tollases Riigi Maksuametis. Vahepeal olen ka Tallinna Maksuametis töötanud,sellist struktuuri täna polegi enam. Mullemeeldib selline loominguline pool rohkem,eelnõude väljatöötamine näiteks. Mu õpituderiala on hoopis programmeerimine.

Me ise ütleme, et tegeleme siin väitlemisega etteantud teemal. Me ei aja siin isiklikkuasja, me nõustame ministrit ja valitsust.Meil võib siin ka igasugu „tarku mõtteid”tulla, aga kui me ei suuda neid poliitikutelemaha müüa, siis pole neist ka kasu.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee