Rahandusministeeriumi andmetel laekus kümne kuuga riigieelarvesse 65,8 miljardit krooni ehk 86,7 protsenti eelarves planeeritud tuludest. Võrreldes eelmise aasta esimese kümne kuuga on riigieelarve tulude laekumine kasvanud ligi 19 protsenti – eelmisel aastal oli samaks ajaks riigieelarvesse laekunud 55,5 miljardit krooni. Oktoobri lõpu seisuga ületasid riigieelarve tulud kulusid 6 miljardi krooni võrra. 2006. aasta oktoobri lõpus oli eelarve tulude ja kulude vahe 6,5 miljardit krooni.
Makse laekus oktoobri lõpuks 55,1 miljardit krooni, sellest oktoobris 5,5 miljardit. Kokku on laekunud 91,6 protsenti kavandatud maksutuludest. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on maksutulude laekumine kasvanud 10,1 miljardit krooni ehk 22,4 protsenti.
Sotsiaalmaksu laekumine kasvas oktoobris 23,8 protsenti. Võrreldes esimese poolaastaga on viimastel kuudel laekumise kasvutempo aeglustunud, ehkki püsib suhteliselt kõrgel tasemel. Eelkõige on kõrge laekumise põhjuseks keskmise brutopalga kiire kasv, mis näiteks teises kvartalis oli statistikaameti andmetel 21,2 protsenti. Kasvu on toetanud ka palgatöötajate arvu püsimine ligikaudu eelmise aasta tasemel.
Käibemaksu on aasta esimese kümne kuu kokkuvõttes laekunud 18,2 miljardit krooni, mis on 20,1 protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal. Oktoobris laekus käibemaksu 1,7 miljardit krooni. Käibemaksu oktoobrikuu laekumist mõjutas ühelt poolt tagastuste suur maht (üheksa kuu keskmine tagastuste maht oli 1,3 miljardit, oktoobris oli see 1,6 miljardit krooni), teiselt poolt on hakanud aeglustuma ühendusesiseselt käibelt laekuva käibemaksu laekumise kasv, ulatudes tänavu esimese poolaasta kokkuvõttes 30,5 protsendini, kolmandas kvartalis 19,2 protsendini ning oktoobris 13 protsendini.
Mittemaksulisi tulusid laekus oktoobris ligi 1,1 miljardit krooni, sealhulgas toetusi 441,3 miljonit ning saastetasusid 162,5 miljonit. Kümne kuu laekumine moodustab 10,7 miljardit krooni ehk 67,8 protsenti eelarvest, planeeritust tagasihoidlikumad on olnud laekumised varade müügist ja toetustest.
31. oktoobri seisuga oli välisvahendeid riigieelarvesse laekunud 38,1 protsenti 2007. aastaks planeeritust, ehk 3,2 miljardit krooni. Välistoetuste arvelt on välja makstud 3,3 miljardit krooni ehk 39,3 protsenti planeeritust.
Riigieelarvest on oktoobri lõpu seisuga tehtud kulusid 59,8 miljardi krooni ulatuses, mis moodustab 75,8 protsenti planeeritud kulude mahust. Võrreldes aastataguse ajaga on kulud 22,3 protsendi võrra suurenenud. Suurima osakaaluga kululiikideks olid mitmesugused eraldised (sotsiaaltoetused, sihtotstarbelised eraldised) ning tegevuskulud (personalikulud, majandamiskulud), mis moodustasid kogukuludest vastavalt 73,1 ja 19,9 protsenti. Eraldiste maht kasvas võrreldes eelmise aasta oktoobriga 21,7 protsenti ning tegevuskulud 21,9 protsenti, sh personalikulud 24,7 protsenti.
Seotud lood
Raamatupidajate töö on paratamatult seotud ka keeruliste võlgnike ja võlgadega. Paraku on võlgnikega tegelemine sageli aeganõudev ja stressirohke, sest tuleb saata meeldetuletusi ja tegeleda ka vaidlustega.
Infopanga võlaregistril on nüüd olemas tõhus lahendus, mis säästab raamatupidajate aega ja ka närve.
Enimloetud
2
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
4
Maksuametil on õigus hinnata maksuvabastuse kasutamist ka aastaid hiljem.
5
Mängu viimane päev on 20.10
Viimased uudised
Mängu viimane päev on 20.10
Meil on võimalik muuta kas olukorda või oma suhtumist!
Hetkel kuum
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
Tagasi Raamatupidaja esilehele